Geokronoloogiline skaala Indrek R1

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga.

Arhaikum

4000 BCE

Meresed arenesid algelised eluvormid, ladestusest on pärit vanimad leiud stromadoliidid, bakterfossiilid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapniku sisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis (seniajani vaidlusi tekitav) pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mereselgrootud

570 BCE

Umbes 570 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed mereselgrootud.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest ehk Kambriumi plahvatus. Kasvas planktiliste vetikate hulk, olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid mitmed selgrootute rühmad, loomadel kujunes mineraalne toes, kujunes välisskelett.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Kalad

505 BCE

Umbes 505 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed kalad.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Maismaataimed

438 BCE

Esimesed maismaataimed ilmusid umbes 438 miljonit aastat tagasi.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid maismaal esimesed metsad, ilmusid kahepaiksed.

Kahepaiksed

408 BCE

Esimesed kahepaiksed tekkisid umbes 408 miljonit aastat tagasi.

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, üleujutavatel aladel surnud puidust tekkisid kivisöelademed, lademete hulk suurim ajaloos. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.

Roomajad

320 BCE

Esimesed roomajad ilmusid umbes 320 miljonit aastat tagasi

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu algul oli elustik liigivaene, permi väljasuremisest taastuti 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine ning dinosaurused muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Imetajad

208 BCE

Esimesed imetajad ilmusid umbes 208 miljonit aastat tagasi.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ithüosaurusi ja plesiosaurusi. Meres elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, vallutasid kiiresti Maa kõik ökonišid ja hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosaurustega ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega ehk rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Õistaimed (paljasõied)

140 BCE

Esimesed õistaimed ilmusid umbes 140 miljonit aastat tagasi.

Paleogeen

66 BCE

Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon, imetajad kujunesid liigirikkaks ja suureks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima järk-järgulise jahenemisest muutusid valdavaks heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu algused ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule