-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga.
-
Meresed arenesid algelised eluvormid, ladestusest on pärit vanimad leiud stromadoliidid, bakterfossiilid.
-
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapniku sisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis (seniajani vaidlusi tekitav) pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
Umbes 570 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed mereselgrootud.
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest ehk Kambriumi plahvatus. Kasvas planktiliste vetikate hulk, olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid mitmed selgrootute rühmad, loomadel kujunes mineraalne toes, kujunes välisskelett.
-
-
-
Umbes 505 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed kalad.
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Esimesed maismaataimed ilmusid umbes 438 miljonit aastat tagasi.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid maismaal esimesed metsad, ilmusid kahepaiksed.
-
Esimesed kahepaiksed tekkisid umbes 408 miljonit aastat tagasi.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, üleujutavatel aladel surnud puidust tekkisid kivisöelademed, lademete hulk suurim ajaloos. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.
-
Esimesed roomajad ilmusid umbes 320 miljonit aastat tagasi
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Ajastu algul oli elustik liigivaene, permi väljasuremisest taastuti 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine ning dinosaurused muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Esimesed imetajad ilmusid umbes 208 miljonit aastat tagasi.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ithüosaurusi ja plesiosaurusi. Meres elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, vallutasid kiiresti Maa kõik ökonišid ja hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosaurustega ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega ehk rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Esimesed õistaimed ilmusid umbes 140 miljonit aastat tagasi.
-
Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon, imetajad kujunesid liigirikkaks ja suureks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima järk-järgulise jahenemisest muutusid valdavaks heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu algused ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule
