Isssssmages

Geokronoloogiline skaala Indrek R1

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga.
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Meresed arenesid algelised eluvormid, ladestusest on pärit vanimad leiud stromadoliidid, bakterfossiilid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapniku sisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis (seniajani vaidlusi tekitav) pehmekehaline nn Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 570 BCE

    Mereselgrootud

    Mereselgrootud
    Umbes 570 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed mereselgrootud.
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest ehk Kambriumi plahvatus. Kasvas planktiliste vetikate hulk, olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid mitmed selgrootute rühmad, loomadel kujunes mineraalne toes, kujunes välisskelett.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • 505 BCE

    Kalad

    Kalad
    Umbes 505 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed kalad.
  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • 438 BCE

    Maismaataimed

    Maismaataimed
    Esimesed maismaataimed ilmusid umbes 438 miljonit aastat tagasi.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid maismaal esimesed metsad, ilmusid kahepaiksed.
  • 408 BCE

    Kahepaiksed

    Kahepaiksed
    Esimesed kahepaiksed tekkisid umbes 408 miljonit aastat tagasi.
  • 350 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad, üleujutavatel aladel surnud puidust tekkisid kivisöelademed, lademete hulk suurim ajaloos. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.
  • 320 BCE

    Roomajad

    Roomajad
    Esimesed roomajad ilmusid umbes 320 miljonit aastat tagasi
  • 300 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 250 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu algul oli elustik liigivaene, permi väljasuremisest taastuti 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine ning dinosaurused muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • 208 BCE

    Imetajad

    Imetajad
    Esimesed imetajad ilmusid umbes 208 miljonit aastat tagasi.
  • 200 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ithüosaurusi ja plesiosaurusi. Meres elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest metsaga.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, vallutasid kiiresti Maa kõik ökonišid ja hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosaurustega ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega ehk rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • 140 BCE

    Õistaimed (paljasõied)

    Õistaimed (paljasõied)
    Esimesed õistaimed ilmusid umbes 140 miljonit aastat tagasi.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon, imetajad kujunesid liigirikkaks ja suureks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima järk-järgulise jahenemisest muutusid valdavaks heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu algused ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule