-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaanilised aktiivne, metoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis kuu -
4000 BCE
Arhaikum e ürgeoon
Kestvus 4 mld- 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenevad algelised eluvormid. Selle ajastu ladestutest pärinevad vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum e agueoon
Kestvus 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Tänu tsüanobakterite tegevusele suureneb atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimub mitu suurt jäätumist, maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmub mõistatuslik ilma skeletita nn edicara elustik, sinaa võisid kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Kestvus 542 mln - 485 mln. tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. seda tuntakse kambriumi plahvatuse all. Kasvas vetikate hulk -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Kestvus 485 - 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes rikkalik elustik(käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt). Ilmuvad esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpus toimub kiire jahenemisega, mis kulmineerub jääajaga. Mereelustiku massiline väljasuremine. -
443 BCE
Silur
Kestvus 443 - 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunevad käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Primitiivsed kalad meredes. Maismaataimed väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvavad niisketel aladel. Maismaad hakkavad asustama esimesed loomad(tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid jt) -
419 BCE
Devon
Kestvus 419 - 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Paljud tol ajal elanud kalad kasvasid väga suurteks ja olid tippkiskjad. Ajastu jooksul tekivad esimesed metsad. Ilmuvad esimesed kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Kestvus 359 - 299 mln aastat tagasi. Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvavad osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglaslikud puukujulised eelased. Mererannikutel ja jõelammidel kujunevad surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elab palju lülijalgseid, osad putukad hakkavad lendama. Ilmuvad esimesed roomajad. -
300 BCE
Perm
Kestvus 299 - 252 mln aastat tagasi. Tekib hiidmanner Pangaea, mida ümbritseb Panthalassa ookean. Mandri siseala kaetud kõrbega. Ülekaalus roomajad. Taimestikus suureneb paljaseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kaob 95% kõikidest liikidest. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Meosoikum ehk keskaegkongd
-
250 BCE
Triias
Kestvus 252 - 201 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik liigivaene. Ilmuvad ilmuvad dinosaurused. Ajastu lõpus toimuv järjekordne väljasuremine annab neile võimaluse tõusta peamiseks loomarühmaks maakeral. Ilmuvad esimesed imetajad. Meredes suureneb ammoniitide ja karpide osakaal. -
200 BCE
Juura
Kestvus 201 - 145 mln aastat tagasi. Ilmuvad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elab rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elavad juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast on kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva matsaga. Dinosauruste domineerimine -
145 BCE
Kriit
Kestvus 145- 66 mln aastat tagasi. Ilmuvad esimesed õistaimed. Maailmameri asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsevad dinosaurused, arenevad uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimunud väljasuremise käigus hävivad dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 BCE
Paleogeen
Kestvus 66- 23 mln aastat tagasi. Algab lindude ja imetajate kiire arenemine. Enamik imetajaid elab maismaal, kuid vaalade eelased asuvad elama meredesse. Ilmuvad esimesed primaadid. Kliima soe ja niiske, seejärel kliima järk-järgult jaheneb ning valdavaks muutuvad heitlehised taimed. Kujunevad ulatuslikud rohumaad: preeriad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Kestvus 23- 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandavad tänapäevase ilme. Levima hakkavad maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmuvad varajased hominiidid. Ajastu jooksul jaheneb kliima oluliselt, mis toob kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujuneb jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Kestvus 2,5 mln aastat tagasi - tänapäev. Ajastu alguses ilmuvad inimese vahetud eelased, kelle evolutsioon on viinud Homo Sapiens' i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.