-
Kujuneb Maa,vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidite saju, kujunes algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. On säilinud Gröönimaal , Kanadas ja Austraalias.
-
-
100 miljonid aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu
-
Arhaikum ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes toimusid algelised eluvormid. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano - ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Neis on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Proterosoikum ehk agueoon.Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lopus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii täna
päevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitus-
tüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem
osa tänapäevastest loomahõimkondadest.
Kambriumis kasvas vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, kasijalgsed, lülijalgsed ja limused. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed,trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lopul toimus kliima kiire jahenemine, mis loppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, koralllide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.
Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid) -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik-käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe.Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, naiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad.Suured muutused
toimusid devonis ka maismaal.Ajastu lopuks olid tekkinud esimesed metsad.Ilmusid esimesed kahepaiksed selgroogsed,kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eeliased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.
-
Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid
esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimalus muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed,mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa taimestik.Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega,ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega,keda tuntakse
rudistide all. Maismaal valitsesid dinosaurused,arenesid uued imetaja ja linnuliigid.Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused,paljud merelised roomajad.Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust -
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka
suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taim -
Mandrite geograafia, samuti loomastik ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased homniidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis toi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja-(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade valjasuremist seostatakse
inimese üha kasvava mõju planeedi elustikule.
