-
Kestus 4.6 kuni 4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaalt, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabavad meteoriidisajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkas kokku taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu. -
Algelised eluvormid hakkasid välja kujunema meredes. Selle ajajärgu ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, millest paljudes on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Tekkisid mikroorganismid, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud vahepeal, tekkis Ediacara elustik, kuhu arvatavasti kuulus tänapäevaste rühmade esindajad. -
-
-
Siis tekkisid kõik tänapäevased organismide ehitustüübid ning suurem osa loomhõimkondadest: planktilised vetikad, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule, tekkis palju selgrootute rühmasid, mineraalne toes, ning ka välisskelett. -
-
-
Valdavalt soe kliima, kuid Ordoviitsiumi lõpul tekkis kliima jahenemine, ning jääaeg. Enne seda ilmusid esimesed maismaataimed. Jääajaga kaasnes mereelustiku massiline väljasurenemine tänu madalmerede muutumisel kuivaks maismaaks. -
Maismaad hakkasid asustama tuhatjalgsed meriskorpionid ja skorpionid. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rigid soojades meredes. Taimed kasvasid niisketel ja üleujutatud aladel, ning nad olid lihtsa ehitusega. -
Käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid olid meredes põhjaelustikuna. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed, kes olid oma kasvult suuremad. Maismaal oli toimunud suur muutus- olid tekkinud esimesed metsad. Esimesed kahepaiksed- selgroogsed- suutsid lühikest aega maismaal elada. -
Maismaale olid tekkinud võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Tekkisid esimesed roomajad, ning maismaal oli leida rohkesti lülijalgseid, osad putukad õppisid lendama. -
Sellel ajastul tekkis hiidmanner kaetuna kuiva kõrbega, ning seda ümbritses ookean. Roomajaid oli palju, kuna neile oli selline kliima talutav. Meres suurenes luukalade osakaal, ning tekkis paljasseemnetaimi maismaale. Ajastu lõppedes kadus 95% kõigist maad asustanud liikidest. -
-
Peale kõige suuremat väljasuremist võttis taastumine aega 10 miljonit aastat. Esimesed tekkinud loomad peale seda - dinosaurused - muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Vee elustikus suurenes ammoniitide ja karpide osakaal, ning ilmusid esimesed imetajad.
-
Paljud dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad olid ikka kõrgel kohal loomastikus. Esimesed kilpkonnad, linnud ja krokodillid tekkisid sellel ajastul. Kaladel tekkis tänapäevane ehitus. Maismaal oli paljasseemnetaimedest metsad. -
Esile ilmusid esimesed mistimed, vee elustikus tulid plesiosaurus ja ihtüosaurus, ammoniidid ja lehmasaure karbid. Ajastu lõpul oli jälle väljasuremine, mille tõttu hävisid dinosaurused, roomajad jpt. Arvatakse, et selle põhjustas meteoriidiplahvatus. -
Tekkisid esimesed primaadid maismaale, ning imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajaid asusid maismaal. Kliima muutumisel jahedamaks, tekkisid heitlehelised taimed. Seniseid metsi asendasid rohumaad, preeriad ja savannid. -
-
Taimestik, loomastik ja geograafia hakkas jäljendama tänapäevaseid ilmeid. Levima hakkasid uued loomad- konnad, maod, laululinnud, hiired ja rotid. Ilmnesid inimeste eelkäijad- hominiidid. Kliima jahenes järjekordselt edasi, tekitades külmumise poolustel. -
Tekkisid "homo" esindajad aafrika aladel. Nad arenesid ja hakkasid liikuma läbi terve maailma. Mammutid ja karvased ninasarvikud surid välja, ning paljud loomaliigid said sama saatuse osaliseks. Arvatakse, et inimeste tekkimine, hävitab veel rohkemaid loomaliike.
