Geokronoloogiline skaala Caren Lond

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum algas 4,6 mld aastat tagasi Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast pärit kivimeid on Maal väga vähe ning sel ajal olid Maal sagedased meteoriidisajud. Umbes 100 miljonit aasta pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon, mis algasumbes 4mld aastat tagasi ja lõpuks peetakse 2,5mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossile.

Elu teke

3800 BCE

Elu teke 3,8 miljardit aastat tagasi

Stromatooliidid

3500 BCE

Stromatooliidid hakkasid arenema 3,5 mld aastat tagasi. Neid võib praegugi kohata näiteks Austraalias.

Proterosoikum

2500 BCE

Proterosoikum ehk aegueoon. Algas 2,5 mld aastat tagasi ja selle lõpuks peetakse 542 mln taastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookianides pinnakihis hapnikusisaldus. Sel ajal toimus Maal mitu suurt jäätumist ka, mil Maa oli ulatusliku jääga kaetud.

Mitmerakuliste organismide tekke 2,1mld aastat tagasi

2100 BCE

Ediacara elustik

560 BCE

Proterosoikumi lõpus (umbes 560 mln aastat tagasi) ilmus mõistatuslik pehmekaeline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnuid organismirühmi.

Fanerosoikum/ Kambrium

542 BCE

Kambriumis algas 542 mln aastat tagasi ja selle lõpuks peetakse 485 mln aastat tagasi. Siis tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja loomhõimkonnad, mis eksisteerivad ka tänapäeval. See oli väga kiire evolutsioon, mida nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Sel ajal hakkasi ilmuma üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõsed, käsnjalgsed, lülijalgsed ja limused.

Fanerosoikum/ Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsium kestis 485- 443 mln aastat tagasi. Sel ajal soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsnaliseld, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Sel ajal oli kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul timus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi endaga kaasa ookianipinna alanemise kuni 100m võrra. Tänu sellele muutusid madalmered kuivaks maismaaks ja see tõi kaasa massilise mereelustiku väjasuremise.

Fanerosoikum/ Silur

443 BCE

Siluri ajastu kestis 443-419 mln aastat tagasi. See ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korralide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Sel ajastul jätkasid taimed maismaal asustamist. Esimesed maismaataimed olis esialgu väiksed ja lihtsaehitusega ja kasvasid iisketel aladel. Maale hakkasid asustama ka loomad; esimesed maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Fanerosoikum/ Devon

419 BCE

Devoni ajastu kestis 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsnjalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Selfmerede aladel äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tolleaegsed tippkiskjad olid mereded ja järvedes suurteks kasvanud kalad nt rüükalad ja vihtuimsed.Maismaal oli taimestikust teikkinud juba esimesed metsad. Ilmusid esimesed kaheoaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised olema maismaal lühikest aega.

Fanerosoikum/ Karbon

350 BCE

Karboni ajastu kestis 350-300 mln aastat tagasi. Karbonis katsid maismaad võimsate metsadega, kus kasvasid tänapaäeva osjade, kollade ja sõnajalgade eellased. Maismaal elas palju lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ning maismaale ilmusd esimesed roomajad. Üleujutatud aledal surnud puud kujunes kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul.

Fanerosoikum/ Perm

300 BCE

Seekestis 300-250 mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmanri siseala oli kaetud kõrbega, ning kus suutsid elada roomajad, kes olid maismaloomastikus ülekaaluliselt palju. Permi ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimed, meres aga suurenes luukalade osakaal. Selle ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus, kuni 95% kõigist Maa asunud liikidest.

Keskaegkond/ Triias

250 BCE

Triiase ajastu kestis 250-200 mln aastat tagasi. Selle ajastu elusti oli alguses üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järgmine väljasuremine, mis andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajastul ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Keskaegkond/ Juura

200 BCE

Juura ajastu kestis 200-150 mln aastat tagasi. Vahetusid välja triiase ajastul levinud loomad. Nende asemel ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning sel ajastul juba elasid meredes tänapäevast tüüpi kalasid. Juura ajastul oli maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsega.

Keskaegkond/ Kriit

145 BCE

Kriiti ajastu kestis 145-66 mln aastat tagasi. Sel ajastul ilmusid õistaimed, mis hakkasid dominnerima kogu Maa maismaataimestiku. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega (meenutavad karpe). Maismaal olid dinosaurused, ning arenesid uued imetajad- ja linnuriigid. Selle lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Uusaegkond/ Paleogeen

66 BCE

Paleogeeni ajastu kestis 66-23 mln aastat tagasi. Pärast massilist liikide väljasuremist algas palegoonis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes liigirikkaks rühmaks, ning enamik neist elas maismaal, kuid osad asusid tagasi elama meredesse. Sel ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laisuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad ja svannid.

Uusaegkond/ Neogeen

23 BCE

Neogeeni ajastu kestis 25-2,5 mln aastat tagasi. Sel ajastul omandasid tänapäevase ilme mandrite geograafia, loomastik ja taimestiku põhijooned. Neogeenis kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikasse saabusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate

Uusaegkond/ Kvaternaar

3 BCE

Kvaternaari ajastu kestis 2,5-0 mln aastat tagasi. Selle ajastu alguses ilmusid inim,ese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kahjuks sel ajastul on väljasurnud paljud imetajad- ( mammut, karvane ninasarvik) ning linnullike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule