Geokronoloogiline skaala Armin P G2R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus: 4,6 mld- 4 mld aastat tagasi.
kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
Vulkaanilised aktiivne, metoriidi sajud.
Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus: 4-2.5 mld aastat tagasi.
Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid. Tekkisid mikroorganismid, tsüanobakterid, vetikad ja purpurbakterid. Kõige vanemad fossiilid on siit ajastust.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus:2,5mld-542mln aastat tagasi
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus mis põhjustas fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevus.
Toimus mitmed jäätumised.
Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 524 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus: 542-485 mln aastat tagasi
Tekkisid peamised ehitustüübid mis ka eksisteerivad tänapäeval.
Ilmus selgrootute rühmad: Käsnad, käsijalgsed, ainuõõssed, lühijalgsed ja ilmused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus: 542-485 mln aastat tagasi.
Tekkisid esimesed maismaataimed ja kasvas planktiliste vetikate hulk.
Ordoviitsiumi lõpus tuli peale jääaeg ja see põhjustas ookeanipinna alanemise ning ilmusid uued maismaad.

Silur

443 BCE

Kestvus: 443-419 mln aastat tagasi.
Soojades meredes kujunesid rifid. Ujusid primitiivsed kalad ja lihtsa ehitusega maismaaloomad kasvasid niisketel aladel. Esimesed maismaaloomad hakkasid tekkima.

Devon

419 BCE

Kestvus: 419-359 mln aastat tagasi.
Meredes oli rikkalik põhjaelustik. Veekogude tippkiskjad olid rüükalad ja vihtumised.
Maismaale tekkisid esimesed metsad ja ka esimesed kahepaiksed tekkisid.

Karbon

359 BCE

Kestvus: 359-299 mln aastat tagasi
Maismaale kasvasid võimsad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud surnud puidust kujunesid kivisöetaimed. Maismaal tekkisid lühijalgsed, roomajad ja putukad.

Perm

299 BCE

Kestvus: 299-252 mln aastat tagasi
Tekkis hiidmanner Pangaea ja seda ümbritses Panthalassa ookean. Mandri keskel oli kaetud kõrb. Maismaaloomastikus oli nüüd ülekaalus roomajad kuna nad suutsid hakkama saada antud tingimustes.Tekkisid paljasseemnetaimed, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes väljasuremisega, kus ligi 95% kõikidest Maad asustanud liikidest hävinesid.

Triias

252 BCE

Kestvus: 252- 201 mln aastat tagasi
Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpus toimus veelkord väljasuremine mis võimaldas dinosaurustel saada peamiseks loomarühmaks. Ilmusid esimesed imetajad ja meres suurenes karpide ja ammoniitide osakaal.
Taimestik oli liigivaene.

Mesosoikum ehk kesaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 252 BCE to 542 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus: 201-145 mln aastat tagasi
Meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Tihedalt kaetud paljasseemnetaimedest koosnevad metsad.

Kriit

145 BCE

Kestvus: 145-66 mln aastat tagasi
Esimesed õistaimed mis hakkasid ka kohe domineerima.
Arenesid uued imetajaliigid ja linnuliigid. Toimus massiline väljasuremine mida põhjustas suur meteoriidi plahvatus.

Palogeen

66 BCE

Kestvus: 66-23 mln aastat tagasi.
Toimus kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad hakkasid rohkem levima ja vaalade eellased asusid elama merre. Ilmusid esimesed primaadid. Jaheda temperatuurile muutusid valdavaks heitlehelised taimed.

Neogeen

23 BCE

Kestvus: 23-2,5 mln aastat tagasi
Mandrite geograafiline asetus, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas hakkasid välja arenema varajased hominiidid. Hakkasid levima maod, laululinnad, hiired, rotid ja konnad.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus: 2,5mln aastat tagasi - praeguseni
Ajastu alguses ilmnes vahetud eellased, kes olid perekond Homo esindajad. Ajastul on jooksvalt välja surnud paljud imetajad ja linnuliike.

Kainosoiku ehk uusaegknd

Period: 2 BCE to 66 BCE