Geokronoloogiline skaala, Kaisa Otterklau

Eelkambrium

4600 BCE

Hadaikum algas Maa tekkimisega. See oli vulkaaniliselt aktiivne aeg samuti ka tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. 100 miljonit aastat hiljem Maa tekkimist, põrkas planeet Maa kokku suure taevakehaga,tekkis Kuu. Hadakuimi lõpuks tekkis maakoor, atmosfäär ja moodustatsid ookeanid.
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid samuti on sealt pärit vanemad stromatoliidid.
Proterosoikumikul suurenes atmosfääris ja ookeanides pinnakihi hapnikusisaldus,tänu tsüanobakterite elutegevuse suurenedes.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamiste organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti ka suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, nemad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunesid mineraalsed toesed nt tigudele kojad. Seda kutsuti ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks kuna arenes loomadel välisskelett.

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid maismaataimed. Kliima oli soe kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered kuivasid maismaaks kuna jäätumisega kaasnes ookeanipinna alanemine, selle abil suri massiliselt mereelustik.

Silur

443 BCE

Loodus elavnes. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaale aususid taimed, need olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asutama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpoonid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed. Selfimerede äärealadele ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mõned kalad kasvasid väga suureks ja olid sel aja tippkiskjad. Tekkisid metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Võimsad metsad. Üleujutatud aladel kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkselt lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Tekkisid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandi siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Roomajad olid ülekaalus. Oli ka Maa ajaloo suurim väljasuremine, kadus 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli liigvaene, kuna elustiku taastamiseks kulus 10 miljonit aastat. Esimesed dinosaurused ning tänu järgmise väljasuremisega olid nad peamine loomarühm. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurened ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed j aroomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastul olid olemas ka juba tänapäevasest tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed. Rudistid asustasid ookeaneid ja meresid. Maismaal valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Hävisid väljasuremuse tõttu dinosaurused ning paljud merelised roomajad. Väljasuremise peamiseks põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Kliima oli soe ja niiske, kasvasid ka troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. Algas kliima uuesti jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid, mis asendasid senised metsad.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimeste eellased. Neogeeni jooksul jahenes kliima ja poolustel tekkis jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid perekond /Homo/ esindajad.Kvaternaari aja jooksul suri välja palju imetajaid ja linde, näiteks: mammut, karvane ninasarvik,dodo, moa. Loomade väljasuremist seostatakse ka inim tegevusega Maal.