-
Kestus 4,6mld kuni 4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslikult pehmekehaline Edicara elustik. (selgrootud) -
-
Kambriumi plahvatus ehk tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Vetikad, selgrootute rühmad. -
-
-
Soojades troopikameredes rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Valdavalt soe ajastu, lõpus toimus kiire jahenemine ning lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja palju osa veest muutus maismaaks. -
Soojades meredes kujunesid erinevad rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaal arenemist - varased taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega. Esimesed maismaaloomad, nende seas tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Kalad kasvasid väga suureks, nt mitmed rüükalad ja rihtuimsed, kes olid selle aja tippkiskjad. Ajastu alguses oli taimestik madal ning lõpuks olid tekkinud metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama. -
Maismaad katsid võimsad metsad, üleujutatud kohtadest sai puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritseb ookean Pantalassa. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaal olid ülekaalus roomajad, kes suutsid selles kliimas elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega - suri 95% kõigist asustanud liikidest. -
-
Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomrühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanied elas rohkesti roomajaid ning Juura ajastu meres elas palju tänapäevaseid kalu. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, karpidega ja ammoniitidega. Maismaal olid dinosaurused ning arenesid erinevad imetajad ja linnuliigid. Lõpus toimus massiline väljasuremine, sh dinosaurused. Suurimaks põhjuseks peetakse meteoriideplahvatust. -
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Seejärel hakkas jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Palogeenis kujunesid rohumaad - preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Levima hakkasid maod, hiired, rotid, konnad ja laululinnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul suri välja palju imetaja- ja linnuliike, nt mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.