-
lapsepõlv
Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid. Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885 konkursi Oktoberfesti valgustamiseks elektrivalgusega – see oli esimene valgustatud Oktoberfest. Kuid 1894 pidi tema ettevõte tegevuse lõpetama, sest alalisvool jäi alla vahelduvvoolule. Einsteinil oli 2½ aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul. polnud t2pset aastaaeg -
tunnustused
Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinnateenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905) Albert Einstein pälvis 1929. aastal Max Plancki medali. Aastal 1930 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks ja 1950 Jaapani Akadeemia välisliikmeks. -
noorpõlv
Pärast gümnaasiumi lõpetamist, 16-aastaselt astus Einstein Zürichis Šveitsi Föderaalsesse Polütehnikumi. Sisseastumiseksamitel sai ta mitmes aines halva tulemuse, mistõttu teda ei võetud vastu, kuigi füüsikas ja matemaatikas olid tema tulemused väljapaistvad. Polütehnikumi rektori soovitusel jäi ta üheks aastaks Aarau kantonikooli, et oma teadmisi täiendada. Ühtlasi loobus ta 1896. aasta jaanuaris Württembergi kodakondsusest, et teda sõjaväkke ei värvataks, ja kuni 1901. aasta veebruarini, mil t -
surm
- aprillil 1955 kaebas Albert Einsteinil valu rinnus ja ta toimetati Princetoni haiglasse. Einsteinil tekkisid kõhuaordianeurüsmi rebendi tagajärjel sisemised verejooksud. Operatsioonist olevat ta keeldunud ja surnud 18. aprillil Princetoni haiglas veidi pärast kella ühte päeval.[1][2]