Esimene maailmasõda

  • Esimese maailmasõja algus

    28.juulil algas Esimene Maailmasõda, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. SÕJA PÕHJUS - Serbia salaorganisatsiooni liige tappis Austria troonipärija Franz Ferdinandi.
  • Period: to

    Esimene Maailmasõda

    Esimene Maailmasõda
  • Sõja kuulutamine

    SAKSAMAA PEALETUNG
    3. augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja.
    5. augustil kuulutas Austria-Ungari Venemaale sõja.
    12. augustil kuulutasid SB ja Prantsusmaa Austria-Ungarile sõja.
    23. augustil kuulutas Jaapan Saksamaale sõja
    Itaalia jäi erapooletuks!
  • Tannenbergi lahing (23.aug- 30.aug)

    Tannenbergi lahing (23.aug- 30.aug)
    Otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel, mis toimus Ida-Preisimaal.
  • 1. september

    1. september
    Venemaa linn Peterburg nimetati ümber Petrogradiks + vene väed taandusid Galiitsias, kuid hiljem 3. septembril vallutasid Lvovi ja Przemysli.
  • Sakslaste laastav mürkgaas

    Sakslaste laastav mürkgaas
    Teises Ypres'i lahingus kasutasid sakslased kloori sisaldavat mürkgaasi. 15000 sõdurit said mürgituse, kuid 5000 nendest suri.
  • Gorlice lahing

    Vene väed taandusid Gallitsias täna Austria-Ungari survele.
  • Itaalia kuulutas Austria-Ungarile sõja

    Erapooletuna püsinud Itaalia kuulutas Austria-Ungarile sõja.
  • Malaaria

    Malaaria põhjustas märksa suuremat kahju kui sõjaline tegevus
  • Vene väe pealetung kaukaasias

    Vene väed vallutasid Erzurumi ja Trapezundi.
  • Saksamaa pealetung

    Saksamaa pealetung
    270 000 sakslast alustasid pealetungi Prantsusmaa vastu, eesmärgiks Prantsuse võimu nõrgestamine. Prantsusmaa aga osutus vastupanu ning suurendas sõdurite arvu, see aga tõkestas Saksamaad.
  • Austria-Ungari pealetung

    Austria-Ungari pealetung
    Austria-Ungari pealetung Tiroolis ning murdis läbi Itaalia rinde. Vastukaaluks sellele alustas Venemaa 4.juulil pealetungi Austria-Ungari vastu ja vallutas suurema osa Galiitsiast. Saksamaa toetusel jäi Austria-Ungari siiski püsima, kuid kahju oli suur - kaotati ligi miljon sõdurit.
  • Venemaa pealetung

    Venemaa pealetung
    Vene vähejuhatus alustas Saksamaa-Venemaa rindel pealetungi. Vallutati Ida-Galiitsia ja Bukoviina. Austria-Ungariga ja Saksamaaga liitus Rumeenia ning nad asusid nõrgestama Vene võimu läänes.
  • Jüüti merelahing (31. mai - 1. jun)

    Jüüti merelahing (31. mai - 1. jun)
    Jüüti merelahing toimus Saksa ja Briti vahel. Osales kuni 250 laeva ja mõlemad pooled kuulutasid end võitjateks.
  • Somme'i lahing (1.jul - 18. nov)

    Somme'i lahing (1.jul - 18. nov)
    Somme'i lahing toimus sakslaste, inglaste ja prantslaste vahel. Inglased ja prantslased sõdisid sakslaste vastu, kuid mõlemad pooled ei saavutanud edu. Hukkunuid oli enim just Somme'i lahingus Esimeses maailmasõjas.
  • Sakslaste allveesõda

    Sakslaste allveesõda
    Sakslased kuulutasid välja piiramatu sõja ning rünnati isegi erapooletuid laevu. Erapooletute hulgas oli ka USA, kes astus 6. aprillil Saksa vastu sõtta (11 Ladina-Ameerika riiki).
  • Veebruarirevolutsioon Venemaal

    Veebruarirevolutsioon Venemaal
    Revolutsioon algas Petrogradist ning põhjuseks olid sealse raha sotsiaalsed probleemid. Toimusid streigid, mässud, meeleavaldused ja ülestõusud. Tulemuseks oli Venemaa keisri Nikolai II tagasi astumine ning Venemaad asus juhtima ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga.
  • Saksa okupatsioon

    Saksa okupatsioon
    Saksa väed okupeerivad Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest, mis jäid ka Saksa võimu kätte, Saksamaad ohustas Ameerika ning seega üritasid nad enne ameeriklaste rünnakut võita sõda.
  • Saksamaa vallutab Riia

    Saksamaa vallutas Riia
  • Caporetto lahing

    Caporetto lahing
    Caporetto lahing toimus Austria-Saksa ja Itaalia vägede vahel. Austria-Ungari murdias läbi itaalia rinde ning hoidmaks ära Itaalia täielikku purustamist, tulid appi Prantsuse-Inglise väed
  • Saksamaa ja Venemaa vaherahu

    Saksamaa ja Venemaa vaherahu
    1. detsembril 1917. aastal sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit omavahelise vaherahu. Enne seda, 9. detsembril, sõlmis vaherahu Rumeenia
  • II Marne'i lahing

    II Marne'i lahingus purustasid britid Saksa väed, mis viis märtsi pealetungini
  • Gripiepideemia

    Gripiepideemia
    Suri maailmas 25 miljonit inimest. Gripiepideemiat tuntakse ka nime all "Hispaania gripp"
  • Austria kapituleerumine

    Austria kapituleerumine
    1. oktoobril lõi Ungari ja 28. oktoobril Tšehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahku.
  • Novembrirevolutsioon

    1. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid rahutusteks
  • Wilhelm II

    Wilhelm II
    Pärast Novembrirevolutsiooni loobus keiser Wilhelm teine troonist
  • Compiegne'i vaherahu

    Compiegne'i vaherahu
    1. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla vaherahulepingule, mis lõpetas I maailmasõja - SAKSAMAA ALISTUS.
  • Tulemused

    Miljonid inimesed surid, riiklikud ümberkorraldused, uued vallutused - uued alistunud maad, majanduslik kahju, sotsiaalne kahju.
  • Pariisi rahukonverents

    Veraille's rahulepinguga sätestati saksamaa kohustused võitjasriikide ees. Leping nõrgestas Saksamaa võimu