Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda

Jul 28, 1914

Esimene maailmasõda (tuntud ka kui suur ilmasõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis algas 1914.aasta 28.juuli kuus ning lõppes 11.november 1918.aastal

Auatria-Ungari

Jul 28, 1914

1. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ning sellel päeval algas ametlikult I maailmasõda.

Üldmobilisatsioon

Jul 30, 1914

1. juulil kuulutas Venemaa välja üldmobilisatsiooni, sama tegi 31. juulil Austria-Ungari.

Saksa- ja Prantsusmaa sõda

Aug 3, 1914

Saksamaa hoiatas Prantsusmaad , kui too ei jää neutraalseks saksa-vene konfliktis. Saksamaa tahtis anda Prantsusmaale löögi läbi Belgia. Saksamaa esitas 2. augusti õhtul erapooletule Belgiale 12-tunnilise tähtajaga ultimaatum, milles süüdistas Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile ning nõudis endale luba Belgiasse väed sisse viia. 3.augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Peale keelduva vastuse saamist ultimaatiumile , ületasid Saksa väed 4.augustil Belgia piiri.

Suur-Britannia kuulutatud sõda Saksamaale

Aug 5, 1914

Kuna 1839.aasta lepingu järgi pidi Suur-Britannia sekkuma , kui rikutakse Belgia neutraliteeti. Kui Saksamaa polnud nõus oma vägesid välja viima , olid Saksamaa ja Suurbritannia 5.augusti keskööst ametlikult sõjas. Samal päeval kuulutas Austria-Ungari Venemaale sõja.

Prantsusmaa ja britannia Austria-Ungarile

Aug 12, 1914

12.augustil kuulutasid Prantsusmaa ja Suur-Britannia Austria -Ungarile sõja. Kuigi riikide mõningad juhid ei olnud rahul selliste asjade käiguga , võeti need sõjakuulutused inimeste poolt erinevates Euroopa linnades vastu juubeldustega.

Tannenbergi lahing

Aug 23, 1914

Venemaa alustas ülekaalukalt peale tungi Preisimaale. Järgnenud Tannenbergi lahingus piirasid saksa väed ümber vene 2.armee ja purustasid selle. Tannenbergi lahingul oli suur tähtsus, sest sellega päästeti Ida-Preisimaa ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung Sileesia tööstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vähemusse jäänud Vene 1. armee sunniti Masuuria järvede lahingu käigus Ida-Peisimaalt lahkuma.

Petrograd

Sep 1, 1914

Peterburg nimetati ümber Petrogradiks. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed Austria-Ungari väe Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse.

Marne`i lahing

Sep 5, 1914

Septembriks oli Saksa sõjaväge saatnud suur edu ja nad lähenesid Pariisile. Viimasel hetkel suutsid prantslased Saksa väed tagasi lüüa. Marne`i lahing 5-6.september , kus Prantsuse ja Briti väed andsid Joseph Joffre juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku.

Okupeerimine

1918

1. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Mandri-Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla.

Saksa neli suurt pealetungi

Mar 17, 1918

1. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja viimase poole aasta jooksul oli Saksa armee suurus kahanenud 5,1 miljonilt 4,2 miljonile. Lisaks lahingutes hukkunutele langes gripi tõttu rivist välja ligi pool miljonit kurnatud ja nälgivat meest

Rahu sõlmimine

May 7, 1918

1. mail sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu.

Saksa sõjalaevastiku rahutused

Oct 28, 1918

1. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks

Keisri loobumine troonist

Nov 9, 1918

1. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist.

Sõja lõpp

Nov 11, 1918

1. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja.