Royal irish rifles ration party somme july 1916

I MS

  • Franz Ferdinandi mõrvamine

    Franz Ferdinandi mõrvamine
    Austria-Ungari troonipärijat Franz Ferdinandi tulistas 19-aastane üliõpilane Gavrilo Princip, kui kroonprints oli visiidil Sarajevosse. See vallandas Esimese Maailmasõja, olles ettekäändeks rahvuslikel Euroopa riikidel täita oma imperialstlikke eesmärke.
    (http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da )
  • I MS algus

    I MS algus
    Austria-Ungari kuulutab Saksamaa õhutamisel Serbiale sõja kasutades ajendiks Franz Ferdinandi tapmist. (http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da=)
  • Tannenbergi lahing

    Tannenbergi lahing
    Venemaa ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa 8. armee (0.2 mln. meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.-30. august) Vene 2. armee (kindral A.Samsonov) ja sundis Vene 1. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0.7 mln. meest)¹ Austria-Ungari väe (u. 0.85 mln. meest) Galiitsias taanduma. (http://www.hot.ee/laging/Isoda_01.htm)
  • Esimene Marne´i lahing

    Esimene Marne´i lahing
    Esimene marne´i lahing toimus kaks päeva,kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. (http://www.hot.ee/laging/Isoda_01.htm)
  • Ypres´i lahing

    Ypres´i lahing
    1. püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse sai 15 000 sõdurit, nendest 5000 surid). (http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da)
  • Verduni lahing

    Verduni lahing
    Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoel Verduni kindlusele. 270 000 sakslast alustas pealetungi,kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu. (http://www.slideshare.net/madlimaria/soda)
  • Jüüti merelahing

    Jüüti merelahing
    Suurbritannia ülekaal jäi püsima ka pärast Jüüti merelahingut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks), mille 31. mail ja 1. juunil pidasid Briti (admiral J.Jellicoe) ja Saksa sõjalaevastiku (admiral R.Scheer) peajõud. (http://www.hot.ee/laging/Isoda_01.ht)
  • Somme lahing

    Somme lahing
    1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga (lahingus olid mõlema poole kaotused kokku 1,3 miljonit meest) ainult 180 km2 suurusel alal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da)
  • Ameerika astub sõtta

    Ameerika astub sõtta
    1917 aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks (Antandil 21 miljonit meest, Keskriikidel 10 miljonit meest). Seepärast asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma.Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki. (http://www.hot.ee/laging/Isoda_01)
  • Caporetto lahing

    Caporetto lahing
    Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni, vangi langes üle 250 000 Itaallase. Prantsuse vägi, kes ruttas Itaaliale appi päästis viimase kokkuvarisemisest. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da
  • Sakslaste taandumine

    Sakslaste taandumine
    1. juulil alanud II Marnei lahingus läks algatus lõplikult Antandile (liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. Alustanud 8. augustil Montdidieri-Amiensti lõigus vastupealetungi, purustas Briti vägi juba esimese päevaga 16 Saksa jalaväediviisi (Amiens'i operatsioon 1918). Augusti lõpuks paisati sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood märtsipealetungi alustasid.(http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da)
  • Compiegne`i vaherahu sõlmimine; Esimese maailmasõja lõpp

    Compiegne`i vaherahu sõlmimine; Esimese maailmasõja lõpp
    1. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist.(http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da)
  • Versailles' rahu

     Versailles' rahu
    Pariisi rahukonverentsil (1919–1920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. (http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da)