-
Austria-Ungari troonipärija tapmine
troonipärija Franz Ferdinandi tapmine salaorganisatsioon "Must käsi" poolt. -
Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja
Esimese maailmasõja algus. -
Saksamaa kuulutas Venemaale sõja
-
Prantsusmaa kuulutas Saksamaale sõja
-
Saksamaa alustas sissetungi Belgiasse
Belgias ootas sakslasi tugev vastupanu -
Saksa väed purustasid Vene armee
Tannenbergi lahingu Ida-Preisimaal. -
Türgi sõttaastumine
Tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. -
Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi.
-
sakslased kasutasid läänerindel esmakordselt gaasi.
Lasti umbes 180 tonni kloori. -
Itaalia astus sõtta Antanti poolel
uue rinde tekkimine Alpides. (pildil itaalia minister, kes deklareeris taotluse liitlaseks saamiseks) -
Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel
Keskriikide väed vallutasid Serbia. -
Verduni lahingu algus läänerindel
Verduni lahing – sõjaajaloo üks verisemaid ja samas ka mõttetumaid lahinguid. Heitlus Verduni kindlustuste pärast kestis peaaegu terve aasta – 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini.
Lahingu algataja oli Saksamaa, kes koondas kitsasse rindelõiku (u 15 km) tohutu sõjalise jõu. Säärase ettevõtmise eesmärgiks oli saavutada läbimurre ja teha lõpp juba kaks ja pool aastat kestnud positsioonisõjale. Võit Verduni all oleks sakslastele andnud vaba pääsu Pariisi. -
Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel.
Jüüti lahing – suurim mere lahing Taani ranniku lähedal. (pildil HMS Queen Mary saab tabamuse Jüüti merelahingus) -
Period: to
Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel.
Jüüti lahing – suurim mere lahing Taani ranniku lähedal. -
Somme`i lahingu algus läänerindel.
Somme'i lahing peeti 1. juulist - 18. novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. 15. septembril kasutasid inglased Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. -
Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias.
-
Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine.
Tsaar Nikolai II loobus troonist.
Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid: Ajutine Valitsu -
Eesti ala ühendati üheks kubermanguks
Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks.
Mõte rajada Eestimaa rahvuskubermang, kuhu kuuluksid lisaks Põhja-Eestile ka eestlastega asustatud Liivimaa kubermangu Saare, Pärnu, Viljandi, Tartu ning Võru maakonnad, pärines juba 19. sajandi lõpust, kuid reaalseks muutus see võimalus alles pärast tsaarivõimu kukutamist. -
USA astus sõtta Antanti poolel
-
Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee.
Lahingu käigus murdsid Austria-Saksa väed läbi Itaalia rinde. Itaallaste andmeil kaotasid nad surnute ja haavatutena 40 000 ning vangilangenutena 215 000 meest ja ligi poole suurtükiväest. Nende täieliku purustamise hoidsid ära appi saadetud Prantsuse-Inglise väed. -
Vene ajutise valitsuse ülevõtmine enamlaste poolt
enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. -
Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu
-
Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.
- aasta 23. veebruaril avaldati Pärnus "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik.
-
Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu
Eesti ala oli okupeeritud Saksa vägede poolt.
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis (nüüd Brest, Valgevene) Vene SFNV ja Nelikliidu vahel, Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. -
Novembrirevolutsiooni algus Saksamaal
keiser Wilhelm II kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine; Austria kapituleerumine. -
Esimese maailmasõja lõpp
- novembril 1918 sõlmiti Antanti ja Saksamaa vahel Compiegne´i vaherahu, millega lõppes I maailmasõda.