Worldwar1 160311000919 thumbnail 4

Esimene maailmasõda.

  • Läänerinne.

    Läänerinne.
    Läänerinne oli Esimese maailmasõja peamine sõjatanner, mille avas pärast sõja algust 1914. aasta augustis Saksa keisririigi armee
  • Austria troonipärija surm.

    Austria troonipärija surm.
    1. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sarajevos Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu.
  • Sõja algus.

    Sõja algus.
    1. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ning sellel päeval algas ametlikult I maailmasõda. 30. juulil kuulutas Venemaa välja üldmobilisatsiooni, sama tegi 31. juulil Austria-Ungari. 31. juulil saatis Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale 18-tunnilise tähtajaga ultimaatumi, milles teavitati Venemaad Saksamaa mobiliseerumisest, kui too ei lõpeta Saksamaa ja Austria-Ungari vastast sõjategevuse ettevalmistamist. a.
  • Saksa vägede edu idarindel

    Saksa vägede edu idarindel
    Saksa (kindralstaabi ülem Erich von Falkenhayn) püüdis sõja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Saksa eesmärk oli sundida Venemaa sõjast välja astuma.
  • Positsioonisõda läänerindel.

    Positsioonisõda läänerindel.
    1. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel peamiselt kaitsega. 22. aprillil kasutasid sakslased Teises Ypres'i lahingus kloori sisaldavat mürkgaasi, mis põhjustab lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tõttu.
  • Saksamaa majandus.

    Saksamaa majandus.
    1. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. . Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270 000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100 000 mehest 430 000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise.
  • Itaalia rinne

    Itaalia rinne
    1. mail alustas Austria-Ungari pealetungi Tiroolis ja murdis läbi Itaalia rinde. See sundis Venemaad alustama Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi enne tähtaega, see toimus 4. juunil. Kui Venemaa oli murdnud läbi Lutski lahe, vallutas ta suurema osa Galiitsiat kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari kaotas ligi miljon meest (lisaks 400 000 vangidena). Austria-Ungari säilitas oma võitlusvõime tänu Saksamaale.s
  • Revolutsioon Venemaal ja juunipealetung

    Revolutsioon Venemaal ja juunipealetung
    Venemaa Ajutine Valitsus tahtis ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega
  • Lähis-Ida rinne

    Lähis-Ida rinne
    Märtsis vallutas Briti vägi Türgilt Bagdadi ja detsembris Jeruusalemma.Saksa väed saavutasid 1917. aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav.
  • 1918 ja sõja lõpp

    1918 ja sõja lõpp
    1. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Mandri-Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. 7. mail sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu