1914-1920 + Eesti II maailmasõjas

By facebooker_5075305935872738

  • Sõja algus

    1. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ning sellel päeval algas ametlikult I maailmasõda.

  • Üldmobilisatsioon ja sõja kuulutamine

    1. augustil kuulutasid Prantsusmaa ja Saksamaa tunniajalise vahega välja üldmobilisatsiooni ning Saksamaa andis Venemaale üle noodi sõjakuulutusega

  • Marne'i lahing

    Marne'i lahing, kus Prantsuse ja Briti väed andsid Joseph Joffre juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km.

  • Vene vägi vallutas Karpaatides Przemysli.

    Venemaa vallutas ühe Poola vanimaid linnu. Oli Esimese maailmasõja suurim piiramisrõngas.

  • Saksamaa kasutab keemilist relva

    1. aprillil kasutasid sakslased Teises Ypres'i lahingus kloori sisaldavat mürkgaasi, mis põhjustab lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tõttu. See oli esimene kord kui kasutati keemilist relva sõjas.

  • Gorlice lahing

    Vene rinne murti läbi ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma.

  • Itaalia kuulutas Austria-Ungarile sõja

    Tekkis rinne Alpides ja Isonzo jõel

  • Bulgaaria astub sõtta

    Bulgaaria oli sõjas Keskriikide poolel

  • Sakslased alustasid pealetungi Prantsusmaale

    See toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu

  • Austria-Ungari alustas pealetungi Tiroolis ja läbis Itaalia rinde.

    See sundis Venemaad alustama Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi enneaegselt, mis toimus 4. juunil. Kui Vene oli murdnud läbi Lutski lahe, vallutas ta suurt osa Galiitsiast kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari kaotas ligi miljon meest. Austria-Ungari säilitas oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Tänu sellele peatas Saksa pealetungi Verdunis ja sõda hakkas intensiivsemalt käima idas

  • Somme'i jõe ääres vastupealetung

    Selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid.

  • Saksa lennukid ründasid Tallinna

    Neli luurelennukit heitis linnale 13 pommi

  • Saksamaa pakub sõda lõpetada ja sõlmida rahu

    Antandi riigid lükkasid selle tagasi. 1916. aastaks oli Saksamaa kaotanud kõik oma kolooniad

  • Saksamaa alustab allveesõda

    Sõja peeti ka erapooletute riikide vastu.

  • Veebruarirevolutsioon

    Veebruarirevolutsioon algas pealinnast Petrogradist sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk suunatud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega.

  • Saksamaa vallutab Riia

    Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril vallutasid sakslased Riia.

  • Saksamaa saavutab edu Caporetto lahingus

    ahing oli osa Esimesest maailmasõjast.
    Lahingu käigus murdsid Austria-Saksa väed läbi Itaalia rinde. Itaallaste andmeil kaotasid nad surnute ja haavatutena 40 000 ning vangilangenutena 215 000 meest ja ligi poole suurtükiväest. Nende täieliku purustamise hoidsid ära appi saadetud Prantsuse-Inglise väed.

  • Oktoobrirevolutsioon

    Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolševike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Merekindluse juhtkond ei jõudnud osutada mingit vastupanu. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolševik Jaan Anvelt.

  • Nõukogude valitsus teeb ettepaneku sõlmida rahu

    Sellele ei reageerinud keegi, kuid sellegi poolest sõlmis Nõukogude valitsus 15. detsembril Saksamaaga Brestis vaherahu.

  • Rumeenia sõlmis Keskriikidega rahu.

    1. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. 7. mail sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu.

  • Alanud II Marne'i lahingus läks algatus lõplikult Antandile.

    Saksa esmase pealetungi nurjumist septembri algul toimunud Marne'i lahingu tagajärjel muutus sõjategevus läänerindel kurnamis- ja kaevikusõjaks, milles rindejooned kuni 1917. aastani ainult vähesel määral liikusid.

  • Bulgaaria kapituleerus

    1. septembril andis liitlaste Saloniki armee Bulgaaria väele tugeva löögi ja 29. septembril Bulgaaria kapituleerus.

  • Türgi sõlmis Mudrose vaherahu

    1. septembril andis liitlaste Saloniki armee Bulgaaria väele tugeva löögi ja 29. septembril Bulgaaria kapituleerus. Türklased said lüüa Süürias ja Mesopotaamias ning 30. oktoober sõlmis Türgi Mudrose vaherahu.

  • Austria kapituleerub

    1. oktoobril lõi Ungari ja 28. oktoobril Tšehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahku. 3. novembril Austria kapituleerus.

  • Novembrirevolutsioon

    Novembrirevolutsioon oli I maailmasõja lõpus poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt Saksamaal, mille tulemusena asendati monarhia vabariigiga

  • Saksamaa keiser loobus troonist

    Wilhelm II (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav.

  • Compiegne'i vaherahu

    Antandi ja Saksamaa esindajad kirjutasid alla Compiegne'i vaherahule. See vaherahu lõpetas 4 aastat, 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja.

  • Vene vägi ja Eesti punaväelased vallutasid Narva (Vabadussõda algas)

    1. a lõpus alanud Punaarmee rünnak tabas Eestit äärmiselt rasketes tingimustes. Eesti Vabariigi riigiaparaat ja sõjavägi olid alles loomise algjärgus, olles Saksa okupatsiooni lõppedes jõudnud tegutseda vaid loetud päevi. Sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest. Toitlustusolud olid rasked, linnasid ähvardas nälg, riik vaevles rahapuuduses. Ei usutud, et Eesti Vabariik suudaks Punaarmee rünnakutele vastu seista.

  • Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine

    1. novembril 1918 kuulutati Punaarmee poolt vallutatud Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun, vormiliselt iseseisev Eesti nõukogude vabariik. Sisuliselt oli tegu Nõukogude Venemaa marionettriigiga, mis loodi selleks, et näidata Eestis toimuvat siinse kodusõjana.

  • Algas Eesti sõjaväe pealetung

    Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. Pealinna Tallinnat jäi Punaarmeest lahutama vaid umbes 30 kilomeetrit. Siis saabus aga murrang – 7. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi. Umbes kolme nädalaga – veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud.

  • Paju Lahing

    Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31. jaanuaril 1919 Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast toimunud lahing, millega otsustati sõjaliselt olulise Valga linna ja raudteesõlme langemine Eesti vägede kätte. Lahingus sai surmavalt haavata Eesti vägede rünnakut juhtinud Julius Kuperjanov.

  • Asutava Kogu avanemine

    1. aprillil 1919 kogunes Tallinnas Eesti Asutav Kogu, mille suurimateks saavutusteks oli põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmine. Viimase põhjal teostati 1920 radikaalne maareform, mis oli suunatud valdavalt saksa rahvusest mõisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja talurahvale eeskätt Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele.

  • Ajutine Valitsus astub tagasi

    Tegevusse astus Otto Strandmani valitsus

  • Eesti vägi vallutab Pihkva

    1. mail kordas Laidoner käsku tulevase riigipiiri joonel kindlustumiseks ja andis korralduse Pihkva üleandmiseks vene valgetele, et kiiresti hajutada viimaste muret, nagu kavatseksid eestlased Pihkvasse jäädagi. Tegelikult võinuks Eesti väeosad vaenlase üldise demoraliseerumise tõttu Pihkvast kaugele edasigi tungida, kuid see ei olnud sõdurite hulgas populaarne mõte.

  • Landeswehri sõda

    Mõnevõrra mõjutas maaseaduse radikaalset iseloomu 1919. aasta juunist juulini toimunud nn Landeswehri sõda. Selle käigus lõid Eesti väed Lätis asunud Saksa kindralmajor Rüdiger von der Goltzi sakslastest koosnevat väegruppi, kuhu kuulusid paljud baltisaksa aadli esindajaid Läti ja Eesti aladelt.

  • Vene Punaarmee osutub Pihkvat tagasi vallutama

  • Maaseadus

    Asutav Kogu võttis vastu radikaalse maaseaduse, millega ligi 97% mõisamaid võõrandati riigile (talumaadeks jagamiseks)

  • Krivasoo lahing

    Krivasoo lahing toimus 16. novembrist kuni 30. detsembrini 1919. aastal Eesti Vabadussõjas Eesti vägede ja Punaarmee vahel Krivasoo küla ümbruses. Vene ajalookirjanduses nimetatakse lahingut Kriuša lahinguks. Punaarmee Läänerinde armeekomandöri Vladimir Gittise juhtimisel ründas üle Krivasoo Auvere suunas 7. ja 15. armee jõududega (6. diviisi umbes 40 000 meest ja 200 suurtükki) eesmärgiga Viru rinde väed ümber piirata.

  • Kirjutati alla vaherahulepe

    Rahukõnelused Nõukogude Venemaaga algasid Tartus 5. detsembril 1919. Punaarmee samaaegne pealetung rindel, eesmärgiga mõjutada rahukõnelusi, ei andnud oodatud tulemusi. 3. jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu.

  • Rahuleping Venemaa ja Eesti vahel

    1. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist, kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned.

  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    Saksamaa ja NSVL vahel tehakse mittekallaletungileping. Sellega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja salajase lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.

  • II Maailmasõja algus

    Saksamaa ründab Poolat, mida loetakse II Maailmasõja alguseks. Eesti kuulutab end neutraalseks
  • Period: to

    Baaside aeg

    NSVL väidab, et Eesti ei suuda hoida oma neutraalsust ja vajab selles abi. Selle ettekäände kohaselt tuuakse Eestisse umbes 25000 vene sõjaväelast. Samal ajal kutsub Hitler baltisakslased Eesti aladelt ära, kes siis massiliselt lahkuvadki.
  • Period: to

    Talvesõda

    Nõukogude Liit ründas Soome Vabariiki. Soome suutis säilitada iseseisvuse ja Punaarmees olid suured inimkaotused

  • Algab nõukogude okupatsioon

    Nõukogude liit toob 100000 sõjaväelast Eestisse sisse, baaside aeg lõppeb ja algab okupatsioon.

  • Juunipööre

    Ždanovi eestvedamisel tehtud meeleavaldused, töörahvarevolutsioon. Eesmärgiks oli saada uus valitsus, mis moodustatigi ja keda hakati kutsuma juunikommunistideks.

  • ENSV liidetakse Nõukogude Liiduga

    ENSV saab uue konstitutsiooni, uus võim teeb palju ümberkorraldusi: natsionaliseerib suuromandi, tehakse plaanimajandus, rahareform, kultuurirevolutsioon, repressioonid.

  • Juuniküüditamine

    10000 inimest Eestist küüditakse Venemaa aladele.
  • Period: to

    Jätkusõda

    Talvesõja jätk, sõda Soome ja Nõukogude Liidu vahel. Nõukogude Liidu huvi Soome vastu jätkus. Jätkusõtta läksid salaja appi ka mitmed eestlased. Nõukogude Liit kasutas Soome pommitamiseks Eesti alasid, mis võtsid osaliselt Eestilt ära tema neutraalsuse. Soome säilitab iseseisvuse.
  • Period: to

    Saksa okupatsioon Eestis

    Nõukogude okupatsioonist räsitud eestlased isegi ootasid sakslaseid, neis loodeti näha vabastajaid. Vabastajateks sakslased aga ei saanud, vastupidi, tehti repressioone ja hukkamisi. Majandus allutati Saksamaa huvidele.

  • Saksamaa ründab Nõukogude Liitu

    Stalinile ootamatult ründab Saksamaa Nõukogude Liitu rikkudes sellega Molotovi-Ribbentropi pakti.

  • Märtsipommitamine

    Nõukogude väed pommitasid Eesti linnu eesmärgiga tekitada hirmu ja nõrgestada saksa tagalat. Eriti kannatada sai Tallinn

  • Nõukogude okupatsiooni algus Eestis

    Uluotsa rahvuskomitee võtab võimu üle ja sakslased hakkavad lahkuma