General gouraud french army world war i machinegun marne 1918

1 maailmasõda

  • Tapeti Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand

    Tapeti Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand
    Austria ertshertsog ja troonipärija alates 1896 kuni surmani. Ta oli ka Modena hertsogliku perekonna pea viimase Modena hertsogi Francesco V testamendi alusel (Austria-Este ertshertsog) alates 1875. aastast.
    Franz Ferdinandi elu muutus oluliselt 1889, kui tema onupoeg Rudolf tappis oma armukese ja seejärel ka enese. Kuna tal poegi polnud, vaid ainult tütar, sai Austria-Ungari troonipärijaks Franz Ferdinandi isa Karl Ludwig. Tänu tema surmale algas 1 maailmsõda
  • Esimene maailmasõd algas

    Esimene maailmasõd algas
    Suur osa maailma maadest kaasanud sõda.
  • Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja.

    Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja.
    Algab esimene maailmasõda.
  • Saksamaa kuulutas Venemaale sõja

    Saksamaa kuulutas Venemaale sõja
    Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee,
  • Marne'i lahing

    Marne'i lahing
    Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik.
    Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis, Prantsusmaa pealinn. Lahingus olid kaotused enam-vähem võrdsed.
  • Ypres´i lahing

    Ypres´i lahing
    Saksalased kasutasid müürgigaasi
  • verduni lahing

    verduni lahing
    Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Esimeses maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid.
  • Jüüti merelahing

    Jüüti merelahing
    Suurbritania ja Saksmaa vahel.
    suurim mere lahing
  • Somme'i lahing

    Somme'i lahing
    Prantslaste , inglaste ja sakslaste vahel tooimus lahing.
  • Caporetto lahing

    Caporetto lahing
    Austria-Saksa ja Itaalia vägede vahel Itaalia endisel kirdepiiril. Lahing oli osa Esimesest maailmasõjast. Lahingu käigus murdsid Austria-Saksa väed läbi Itaalia rinde. Itaallaste andmeil kaotasid nad surnute ja haavatutena 40 000 ning vangilangenutena 215 000 meest ja ligi poole suurtükiväest. Nende täieliku purustamise hoidsid ära appi saadetud Prantsuse-Inglise väed.
  • Cambrai lahing

    Cambrai lahing
    See oli esimene suurim tankirünnak, mille sooritasid britid 400 tankiga.
  • Esimese maalsõja lõpp

    Esimese maalsõja  lõpp
    Saksamaa alistu
  • Compiegne´i vaherahu Compiegne´i vaherahu

     Compiegne´i vaherahu Compiegne´i vaherahu
    mis lõpetas I maailmasõja
  • Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja

     Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja