-
Franz Ferdinandi, Austria-Ungari troonipärija tapmine Sarajevos oli Esimese Maailmasõja otseseks ajendiks. Samas tapeti ka tema naine Sophia
-
I MS algas ametlikult, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas.
-
Lahing peeti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Marne' lahing nurjas Schliefferi plaani.
-
Peeti Saksamaa ja Suurbritannia vahel. Ypres' lahingus kasutasid sakslased esmakordselt gaasi. Lahing toimus Belgia territooriumil.
-
Sakslased lasid põhja Brittide ookeanilaeva Lusitania ja said sellega ülemaailmse hukkamõistu osaliseks. Laeva paral oli 1959 inimest.
-
Peeti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Kestis kümme küüd ja oli väga ohvriterohke. Hukkus ligikaudu 1000000 meest.
-
Peeti Suurbritannia ja Saksamaa vahel. On läinud ajalukku sõjaajaloo suurima merelaginguga. Pärast lahingu lõppu uskusid mõlemad pooled, et just nemad olid lahingu võitnud.
-
Toimus Üheltpoolt Saksamaa ning teiselt poolt Suurbritannia ja Prantsusmaa vägede vahel. Somme lahingus kasutati esmakordselt sõjaväe lennuväge ja tanke.
-
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga.
-
Toimus Saksamaa ja Itaalia vahel. Sakslased said suure võidu. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda.
-
Oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse.
Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolševike võimu kehtestamise kogu Venemaal.
Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. -
Pärast 1917. aasta Märtsirevolutsiooni sai võimalikuks Eesti rahvusväeosade moodustamine. 23. veebruaril 1918 Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas kuulutas Eestimaa Päästekomitee välja iseseisvusmanifesti.
-
Bresti rahuga astus Venemaa sõjast välja.
-
Antandi ja Saksamaa esindajad kirjutasid alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus.
-
Vabadussõda algas, kui Punaarmee tungis kahe diviisi, ehk enam kui 12000 mehega üle Eesti piiri Narvas.
-
Rahukonverents, kuhu ei olnud kutsutud kaotajaid ega Venemaad. Osalesid vaid võitjad. Eestvedajateks olid G. Clemencean, W. Wilson ja D. L. George.
-
Versailles' rahu sõlmiti liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis.
Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandi atentaadist. Tähtsaimad eestvedajad rahulepingiu sõlmimisel olid: Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Itaalia peaminister Vittorio Orlando, Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau ja Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson -
- jaanuar – kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe.
- veebruar – sõlmiti Tartu rahu.
- märts – vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega Tartu rahuleping jõustus. Eesti oli kindlustanud oma Iseseisvuse.
-
Tartu rahuleping on Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega. Eesti esindajad rahuläbirääkimistel olid Jaan Poska ja Jaan Soots.
