Esimene maailmasõda (VIKIPEEDIA)

Franz Ferdinandi tapmine

Jun 28, 1914

Tapeti Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinand ja sellest saigi esimese maailmasõja ajend.

Esimese maailmasõja algus

Jul 28, 1914

Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale.

Venemaa vastukäik

Jul 29, 1914

Venemaa mobiliseeris osaliselt oma väed.

Saksamaa sekkumine

Jul 30, 1914

Saksamaa mobiliseeris oma väed, et hakata käiku viima Schlieffeni plaani, mille eesmärk oli kiire ja efektiivne invasioon Prantsusmaale, läbi Belgia. Seejärel alistada Venemaa

Prantsusmaa sekkumine

Aug 2, 1914

Prantsusmaa mobiliseeris väed peale Saksa vägede Belgiasse tungimist ja prantsuse vägede ründamist.

Suurbritannia sekkumine

Aug 4, 1914

Britid mobiliseerivad oma väed, sest Saksamaa ignoreeris Belgia neutraliteeti.

Kolubara lahing

Aug 12, 1914

Kahe nädala jooksul tõrjus Serbia Austria-Ungari rünnakuid tagasi. Põrmustas Austria-Ungari lootused kiireks võiduks sellel rindel.

Tannenbergi lahing

Aug 17, 1914

Paul von Hindenburgi juhtimisel alistas Saksamaa mitmes lahingus Vene väed. Vene vägede saabumine idarindel aitas Antandil võita Marne`i esimene lahing.

Marne`i esimene lahing

Sep 5, 1914

Prantsusmaa peatas koos briti vägede abiga Saksamaa pealetungi. Surusid sakslasi 50 kilomeetrit tagasi. Algab kaevikusõda.

Coronel`i lahing

Nov 1, 1914

Üks esimesi merelahinguid esimeses maailmasõjas. Kuigi sakslased võitsid, ei olnud sellel suurt mõju Briti laevastikule.

Falklandi saarte lahing

Dec 8, 1914

Brittide võit merelahingus. Tänu sellele ei olnud Saksa laevadel mõnda aega enam võimalik selles piirkonnas Briti mereteid rünnata.

Más a Tierra lahing

Mar 14, 1915

Brittide võit. Hävitati peaaegu kõik Saksa sõjalaevad Vaikses ookeanis.

Ypres`i lahing

Apr 22, 1915

Sakslased kasutasid esimest korda idarindel gaasi, millega sakslased võitsid natsa maad endale juurde.

Londoni pakt

Apr 26, 1915

Leping, mille tingimustel läks Itaalia üle Antandi poolele, lubades kuulutada Saksamaale ja Austria-Ungarile sõja kuu jooksul. Paktis oli kirjas ka territoriaalsed alad, mis Antandi võidu korral lähevad Itaaliale.

Itaalia sekkumine

May 23, 1915

Itaalia liitub Antandiga ja kuulutab Austria-Ungarile sõja

Kosovo lahing

Nov 10, 1915

Kestis kuni 4. detsembrini. Serbia väed taganesid Albaaniasse.

Mojkovaci lahing

Jan 6, 1916

Montenegro võit. Serbia väed põgenevad edukalt, vältides hävingut. Austria edasitung peatati kümneks päevaks.

Verdun`i lahing

Feb 21, 1916

Kestis kuni detsembri keskpaigani. Verdun`i lahing oli sõja üks verisemaid, kui mitte kõige verisem lahing. Lahing toimus prantslaste ja sakslaste vahel. Saksamaa lootis Prantsuse armee läbi kurnata ja purustada ning seejärel inglastega soodsatel tingimustel vaherahu sõlmida. Peale seda võinuks Saksamaa saata kõik jõud idarindele.Lahing lõppes siiski viigiga, kumbki pool ei saavutanud kindlat võitu, kuid selle lahingu tagajärjel tugevnes prantslaste moraal.

Jüüti lahing

May 31, 1916

Suurim merelahing esimeses maailmasõjas. Strateegiliselt kinnitasid britid oma ülemvõimu merel, kuigi britid kaotasid rohkem laevu ja mehi.

Brussilovi rünnak

Jun 4, 1916

Kestis kuni 20. septembrini ja lõppes venelaste võiduga. Eesmärk oli edasi lükata sakslaste planeeritud Verduni pealetungi ja see õnnestus. Austria-Ungari ei suutnud peale seda verist lahingut teha enam ühtegi edukat üksikpealetungi, vaid pidid rohkem lootma Saksamaale. Üks surmavamaid lahinguid ajaloos.

Somme`i lahing

Jul 1, 1916

Kestis kuni novembri keskpaigani. Lahing milles kaotas elu üle poole miljoni briti sõduri. Lahingu tulemusel taganesid sakslased 64 km Hindenburgi liinini. Kuigi kumbki ei saavutanud kindlat võitu, oli lahing taktikaliselt edukam Antandil.

Transilvaania lahing

Aug 15, 1916

Kestis kuni 26. novembrini ja lõppes Keskriikide võiduga. 6. detsembriks oli Rumeenia kaotanud 2/3 territooriumist ja ligi 250000 hukkunut.

Monastiri lahing

Period: Sep 12, 1916 to Dec 11, 1916

Antant võttis tagasi Austria-Ungarilt ja ta sõpradelt 50 km, kuigi nad lootsid rohkemat.

Flers-Corcelette`i lahing

Sep 15, 1916

Osa Somme`i lahingust, kus britid kasutasid esimest korda tanke. Kumbki pool ei saavutanud kindlat võitu.

USA kuulutab sõja

Apr 6, 1917

USA kuulutab Saksamaale sõja, ses Saksamaa on korduvalt teinud sõjalisi akte USA valitsuse ja ameerika kodanike vastu.

Nivelle`i rünnak

Apr 16, 1917

Kestis kuni 9. maini. Prantslased ei saavutanud suurt territoriaalset võitu. Saksa suurtükid hävitasid enamuse prantslaste Schneider tankidest. Prantslased olid arvestanud 10000 mehe hukuga, kuid tegelikult langes üle 100000 mehe. See põhjustas meditsiinilise toe kokkuvarisemise. Põhjustas ka mässu prantsuse vägedes.

Caporetto lahing

Oct 24, 1917

Kestis kuni 19. novembrini ja lõppes Keskriikide võiduga. Keskriigid liigutasid rinnet rohkem kui 100 km Veneetsia suunas. Itaalia valis peale kaotust ettevaatlikuma sõjastrateegia.

Oktoobrirevolutsioon

Nov 7, 1917

Venemaal tulid võimule bolševikud, kes sundisid Venemaa sõjast välja

Rumeenia sõlmib rahu

Dec 9, 1917

Peale Venemaa sõjast lahkumist on Rumeenia sunnitud Keskriikidega vaherahu sõlmima

Brest-Litovski rahuleping

Mar 3, 1918

Sõlmiti Venemaa ja Keskriikide vahel. Venemaa loobus Soomest, Balti riikidest, Valgevenest ja Ukrainast. Enamik neist loovutati Saksa impeeriumile.Kõik maa-alad, mis Venemaa oli 1877-1878 aasta Vene-Türgi sõjas võitnud loovutati Ottomani impeeriumile tagasi. Armeenlastele jäi õigus ise otsustada oma tuleviku üle. Venemaa pidi Saksamaale maksma 6 miljardit marka kompensatsiooni.

Operatsioon Michael

Mar 21, 1918

Kestis 5. aprillini. Sakslastele suurt sõjalist edu polnud. Amiens ja Arras jäid liitlaste kätte. Võidetudmaasti oli sakslastele raskesti läbitav ja seetõttu oli raske kaitsta liitlaste kontrarünnakuid. Sakslased liigutasid rinnet 64 km, kuid ei vallutanud ühtegi strateegiliselt tähtsat kohta.

USA abiväed

Mar 28, 1918

USA abiväed saabuvad appi kurnatud prantsuse ja briti vägedele, et vastu astuda sakslaste kevadoperatsioonile koodnimega Operatsioon Michael.

Lysi lahing

Apr 7, 1918

Kestis 29. aprillini. Sakslaste plaan ebaõnnestus, prantslastele saabusid abiväed.

Bukaresti rahuleping

May 7, 1918

Rahuleping Rumeenia ja Keskriikide vahel. Rumeenia pidi loovutama Lõuna-Dobrudža ja osa Põhja-Dobrudžast Bulgaariale, samal ajal jäi ülejäänud alad sellest provintsist Keskriikide võimu alla. Karpaatide ületuskohad läksid Austria-Ungari kontrolli alla. Rumeenia pidi rentima oma naftavarud järgnevaks 90-ks aastaks Saksamaale. Keskriigid tunnustasid Bessaraabia liitmist Rumeeniaga.

Aisne`i lahing

May 27, 1918

Kestis 6. juunini. Sakslaste võit, julgustas edasisi rünnakuid läänerindel.

Belleau Woodi lahing

Jun 1, 1918

Kestis 26. juunini. Antandi võit.

II Marne`i lahing

Jul 15, 1918

Kestis 6.augustini. Liitlaste otsustav võit. Liitlaste pidurdamatu edasitung, kulmineerus vaherahuga umbes 100 päeva pärast.

100-päevane rünnak

Aug 8, 1918

Lõppes 11. novembril Saksa impeeriumi lagunemisega. Mitu järjestikust liitlaste võitu.

Amiens`i lahing

Aug 8, 1918

Kuni 12. augustini. Liitlaste võit. Osa 100-päevasest rünnakust, mis viis vaherahuni.

Dobro Pole lahing

Sep 15, 1918

Antandi otsustav võit. Tungiti edasi Bulgaariasse.

Doirani lahing

Sep 18, 1918

Bulgaaria taktikaline võit. Suudeti vältida okupatsiooni.

Meuse-Argonne`i rünnak

Sep 26, 1918

Kestis 11. novembrini ja lõppes liitlaste otsustava võiduga. Eesmärgiks oli haarata enda kontrolli alla raudtee, mis kindlustaks selle, et sakslased ei saaks toetada ja saata abivägesid Flanders`i ja mujale Prantsusmaale.

Bulgaaria kapituleerumine

Sep 29, 1918

Bulgaaria andis alla.

Vittorio Veneto lahing

Oct 24, 1918

Esimese maailmasõja lõpp Itaalia rindel. Kindlustas Austria-Ungari impeeriumi lõpu.

Ottomani impeeriumi kapituleerumine

Oct 30, 1918

Järjekordne Saksa liitlane kapituleerus sõjast.

Austria-Ungari kapituleerumine

Nov 3, 1918

Austria-Ungari vandus alla liitlaste survele.

Compiegne`i vaherahu

Nov 11, 1918

Peale Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni, kuulutas Saksamaa end vabariigiks. Kohe peale seda algasid läbirääkimised, mis kulmineerusid Compiegne`i vaherahuga. Saksamaa tunnistas oma lüüasaamist. Vaherahu eesmärk oli muuta Saksamaa jõuetuks. Saksamaa pidi otsekohe evakueerima oma väed okupeeritud aladelt ja Reini jõe läänekaldalt, kuhu peagi saabusid liitlasväed. Saksamaa pidi loovutama 1700 lennukit, 25000 kuulipildujat, 3000 miinipildujat, 5000 vedurit, 5000 veoautot. 150000 vagunit.