Ärkamisaeg (ott ja martel)

  • Õpetatud Eesti Selts

    ÕES seadis eesmärgiks edenda teadmisi eesti rahva minevikust, olevikust, keelest ja kirjandusest. Selts koosnes estofiilidest.
  • Period: to

    Ärkamisaeg

  • Perno postimehe 1. number

    Perno postimehe 1. number
  • Mahtra sõda

    Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 14. juunil 1858. aastal Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas.
  • Eesti Aleksandrikooli asutamine

    Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärkamisaja üheks kandvamaks aktsiooniks. Kooli asutamiseks hakati koguma annetusi. Eesti Aleksandrikooli liikumine haaras enamikku rahvusliku ärkamisaja tegelastest ning Aleksandrikooli peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks.
  • Eesti talupoegade suur palvekiri

    J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri.
  • Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine

    Selts asutati Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel 1865. aasta jaanipäeval.
  • Uue vallaseaduse kasutuselevõtt

    Omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda.
  • Teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos

  • Period: to

    C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet

    Jakobson idealiseeris eestlaste muistset priiust kui valguse aega, kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi ning kujutas oma kaasaega kui algavat koiduaega
  • Period: to

    Tartus peetud I üldlaulupidu

    Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Pealtvaatajaid oli umbes 15000.
  • Period: to

    Esimeste põllumeesteseltside loomine

    Esimesed eestlaste põllumeesteseltsid organiseeris Johann Voldemar Jannsen Tartus ja Pärnus 1870 ning Viljandis 1871.
  • Eesti rahvusliku teatri esimene etendus

    Eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa onupoeg" Vanemuises).
  • Eesti kirjameeste seltsi loomine

    Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi ("võidupidusid").Sinna kuulusid näiteks Jakob Hurt.
    Carl Robert Jakobson, Hugo Treffner.
  • Laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus

    Seltsi asutasid teiste seas Carl Robert Jakobson, Kristjan Erm, Anton Anson ja Jaan Otstavel. Nad võtsid eeskuju Tartu Vanemuise Seltsist. Seltsi nimi "Endla" võeti Friedrich Robert Faehlmanni müüdi "Endla järv ja Juta" järgi. Seltsi põhikiri kinnitati 1878 ja uuesti 1909 ning täiendatud põhikiri kinnitati 1920.