-
ÕES seadis eesmärgiks edenda teadmisi eesti rahva minevikust, olevikust, keelest ja kirjandusest. Selts koosnes estofiilidest.
-
-
-
Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 14. juunil 1858. aastal Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas.
-
Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärkamisaja üheks kandvamaks aktsiooniks. Kooli asutamiseks hakati koguma annetusi. Eesti Aleksandrikooli liikumine haaras enamikku rahvusliku ärkamisaja tegelastest ning Aleksandrikooli peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks.
-
J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri.
-
Selts asutati Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel 1865. aasta jaanipäeval.
-
Omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda.
-
-
Jakobson idealiseeris eestlaste muistset priiust kui valguse aega, kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi ning kujutas oma kaasaega kui algavat koiduaega
-
Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Pealtvaatajaid oli umbes 15000.
-
Esimesed eestlaste põllumeesteseltsid organiseeris Johann Voldemar Jannsen Tartus ja Pärnus 1870 ning Viljandis 1871.
-
Eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa onupoeg" Vanemuises).
-
Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi ("võidupidusid").Sinna kuulusid näiteks Jakob Hurt.
Carl Robert Jakobson, Hugo Treffner. -
Seltsi asutasid teiste seas Carl Robert Jakobson, Kristjan Erm, Anton Anson ja Jaan Otstavel. Nad võtsid eeskuju Tartu Vanemuise Seltsist. Seltsi nimi "Endla" võeti Friedrich Robert Faehlmanni müüdi "Endla järv ja Juta" järgi. Seltsi põhikiri kinnitati 1878 ja uuesti 1909 ning täiendatud põhikiri kinnitati 1920.