-
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts mille edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. -
Period: to
"Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes
"Kalevipoega" peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel. -
Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus
Ajalehe esiknumber ilmus 5/17. juunil 1857. Väljaande asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalalehena Perno Postimees ehk Näddalileht, mis oli esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. -
Mahtra sõda
Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas. -
hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist
Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. -
laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine
Vanemuise Selts on ühendus, mis tegeles algselt peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, millele hiljem lisandus ka näitemäng. Selts asutati Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel 1865. aasta jaanipäeval.
Üks esimesi etendusi Vanemuise seltsis oli 1868. aastal Reinhold Sachkeri "Teomees ja karjapoiss". Estonia on aastal 1865 asutatud laulu- ja mänguselts -
teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos
Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus. -
Period: to
C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet
Kolm isamaakõnet on Carl Robert Jakobsoni kolm propagandakõnet, mis toimusid 1868. ja 1870. aastal "Vanemuise" seltsis. Need kõned ilmusid ka 1870. aastal raamatuna. -
Tartus peeti I üldlaulupidu
Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. -
asutati esimesed põllumeeste seltsid
Põllumeesteselts on põllumeeste huve kaitsev ja tavaliselt ka põllumajandusteadmisi levitav selts.
Esimesed eestlaste põllumeesteseltsid organiseeris Johann Voldemar Jannsen Tartus ja Pärnus -
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine
Eesti Kirjameeste Seltsi püüdmine on, üleüldse kasulisi raamatuid Eestikeeli välja anda, et neid Saksakeele raamatute asemele astuda lasta
Pärast esimese presidendi Jakob Hurda tagasiastumist lahkusid tema pooldajad seltsist. -
laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus
Endla oli laulu- ja mänguselts, mis tegutses aastatel 1875–1940 Pärnus
Seltsi asutasid teiste seas Carl Robert Jakobson, Kristjan Erm, Anton Anson ja Jaan Otstavel. Nad võtsid eeskuju Tartu Vanemuise Seltsist.