-
Kaupmees Christoph Kolumbus avastas Ameerika. -
Inglased jõudsid uue mandri territooriumile ning Kuninga James I auks pandi uuele kindlusele ja asundusele nimeks Fort James, millest hiljem sai Jamestown. Laevad sõitsid Inglismaale uute asukate ja toiduvarude järele, jättes Ameerika kaldale maha 104 inimest. Uued kolonistid ees tulid raskused ja probleemid, eriti kimbutasid neid mitmesugused haigused, toidu- ja veepuudus, tekkis nälg, mis omakorda viis kannibalismini. Kõige selle tulemuseks oli paljude inimeste surm. -
1620.aastal laeva Mayflower pardalt astusid tänapäeva Ameerika Ühendriikide Massachusettsi osariigi pinnale esimesed asunikud. -
Ameerika revolutsioon (USA iseseisvussõda), oli aastatel 1775–1783 peetud ülestõus, mille käigus 13 Suurbritannia Põhja-Ameerika kolooniat heitsid maha Briti võimu, et luua suveräänsed Ameerika Ühendriigid, mis asutati 1776. aasta iseseisvusdeklaratsiooniga.
-
Mandrikongressi poolt 4. juulil 1776 vastu võetud iseseisvusdeklaratsiooni väljaandmisega katkestasid 13 Ameerika kolooniat oma poliitilised sidemed Suurbritanniaga. Deklaratsioonis võeti kokku kolonistide motiivid iseseisvuse taotlemisel. -
Ameerika Ühendriikide valimiskolleegium valib ühehäälselt Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks George Washingtoni. New Yorgis Federal Hallis kohtub Ameerika Ühendriikide 1. Kongress ja kuulutab Ameerika Ühendriikide uue põhiseaduse jõustunuks. -
Kolm neljandikku osariigi olemasolevatest seadusandjatest ratifitseerisid põhiseaduse 10 esimest muudatust – õiguste eelnõu. Need muudatused kaitsevad mõningaid kõige hädavajalikumaid õigusi ja vabadusi, mis määratlevad meid kui ameeriklasi. Esimene ameerika ühendriigite pank avati. -
Missouri kompromiss keelab orjapidamise Louisiana territooriumil Missouri lõunapiirist põhja pool. Selle tingimuste kohaselt võetakse Maine liitu vaba osariigina ja Missouri orjariigina. Lõuna-Carolina kuulutab välja karistused mis tahes kirjaliku orjusevastase materjali osariiki toomise eest. -
Monroe doktriin on USA tuntuim poliitika läänepoolkera suhtes. President James Monroe poolt 1823. aasta detsembris kongressile edastatud rutiinsesse iga-aastasesse sõnumisse maetud doktriin hoiatab Euroopa riike, et USA ei salli edasist koloniseerimist ega nukumonarhide loomist. 10. mai 2022 -
Kodusõda konflikt selle üle, kui palju peaks föderaalvalitsus omama kontrolli osariikide, industrialiseerimise, kaubanduse ja eriti orjanduse üle, on suurendanud pingeid põhja- ja lõunaosariikide vahel.
-
Maine'i lahingulaeva salapärane plahvatus Havanna sadamas, mille käigus hukkus 15. veebruaril 1898 umbes 300 USA merejalaväelast, oli USA jaoks pöördepunkt sõjategevuse alustamisel. 21. aprillil taotles president McKinley ametlikult, et USA Kongress kuulutaks Hispaaniale sõja. Hispaania-Ameerika sõda tegi lõpu Hispaania koloniaalimpeeriumile läänepoolkeral ja kindlustas USA positsiooni Vaikse ookeani suurriigina.