100.aastane sõda

  • 1337

    Sõja algus

    Sõja algus
    Aastal 1337 nõudis Prantsusmaa kuningas Philippe VI Akvitaaniat Akvitaania hertsogilt ja Inglismaa kuningalt Edward III-lt tagasi.
  • Period: 1337 to 1453

    100.aastane sõda

    Sõja ajendas Inglismaa kuninglike abielude tagajärjel kujunenud pretensioon Prantsusmaa trooni järele.
    Allikas:wikipeedia
  • 1346

    Inglise väed randusid Normandias

    Inglise väed randusid Normandias
    Inglismaa kuningas Edward III tungis koos 15 000 mehega ( enamuses relvastatud vibukütid) Prantsusmaale ja liikus kiiresti edasi. Prantsusmaa kuningas Philippe VI lubas inglastel võitluspaiga valida ning kaotas Crécy lahingu, kuigi omas kolmekordset ülekaalu. Kahjuks oli tema sõjapidamine vanamoodne, võrreldes inglastega.
    Allikas:Wikipeedia
    Foto: https://www.history.com/topics/middle-ages/hundred-years-war
  • 1348

    Katku levik

    Katku levik
    Euroopas levis kohutav katkuepideemia ehk nn must surm
    Allikas:wikipeedia
    Foto:https://www.history.com/topics/middle-ages/black-death
  • 1356

    Poitiers´lahing

    Poitiers´lahing
    Esimesena ründasid inglasi prantsuse rüütlid. Inglise väes oli palju Walesi mägilasi, kes olid relvastatud hiigelsuurte terasvibudega. Nendega lasti 3 jala pikkusi nooli hobuste pihta, mis lõpuks halvas rüütlite rünnaku.
    Järgmisena ründas prantsuse jalavägi, mis löödi tagasi veel enne kui kõik ründajad olid jõudnud lahingusse astuda.
    Allikas: wikipeedia
    Foto: https://et.sodiummedia.com/4020696-battle-of-poitiers-in-1356-the-brilliant-victory-of-the-black-prince
  • 1358

    Pariisi ülestõus ja źakerii

    Pariisi ülestõus ja źakerii
    Pärast kuningas Louis-Philippe'i kukutamist veebruaris valitses Prantsusmaad Teise vabariigi valitud valitsus. Järgnenud kuudel valis see valitsus kursi, mis muutus konservatiivsemaks.
    Allikas:wikipeedia
    Foto:https://ajalugu.ohtuleht.ee/96vikuhetk-5-juuni-pariisis-algas-mass-kuningavoimu-vastu5816/mine
  • 1360

    Calais´rahu

    Calais´rahu
    Prantsuse Flandria oli algselt Flandria krahvkonna osa ja siis Lõuna-Madalmaade osa (tänapäeva Belgia). See eraldati krahvkonnast (Habsburgide Burgundia pärandi osa) aastal 1659 Püreneede rahuga, mis lõpetas Prantsuse-Hispaania konflikti Kolmekümneaastases sõjas (1618–1648), ja teisi piirkonna osi lisandus järgnevate lepingutega aastatest 1668 ja 1678.
    Allikas:wikipeedia
    Foto:https://pt.slideshare.net/k2rolinluik/ajalugu-14772893
  • 1412

    Sündis Jeanne d´Arc ehk Orleansi neitsi

    Sündis Jeanne d´Arc ehk Orleansi neitsi
    Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci ja Isabelle Romée tütrena Domrémy külas, mis tollal kuulus Bari hertsogkonda, hiljem läks Lotringi alla ja nimetati Domrèmy-la-Pucelle'iks. Tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa. Isa kogus lisaks külas makse ja oli linnavahtide ülem.
    Allikas:wikipeedia
    Pilt:https://forte.delfi.ee/artikkel/66210922/vabadusvoitleja-ja-puhak-jeanne-d-arc-hukkus-tana-aastal-1431-tuleriidal
  • 1429

    Jeanne d´Arc läks kuninga jutule

    Jeanne d´Arc läks kuninga jutule
    Ta püüdis kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, kuid esialgu lükati tema soov tagasi. Alles siis, kui ta oli õigesti ennustanud 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse (Prantsuse ja Šotimaa väeüksused said lüüa mitu korda väiksemalt inglaste väelt ja loovutasid Orléansi), võeti teda kuulda.
    Allikas:wikipeedia
    Foto:https://historyancient.ru/et/istoriya-zapada/jeanne-dark-years-who-is-jeanne-darke/
  • 1430

    Jeanne d´Arc langes reetmise tõttu vangi

    Jeanne d´Arc langes reetmise tõttu vangi
    1. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal. Allikas:wikipeedia Foto:https://historyancient.ru/et/istoriya-zapada/jeanne-dark-years-who-is-jeanne-darke/
  • 1431

    Jeanne d´Arc põletati tuleriidal

    Jeanne d´Arc põletati tuleriidal
    Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.
  • 1453

    Sõja lõpp

    Sõja lõpp
    Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, kus inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais' kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani Inglismaa kuninga valdusse.
  • 1456

    Paavst tühistas otsuse

    Paavst tühistas otsuse
    Aleksander IV, ladinapäraselt Alexander oli paavst 1254–1261. Ta oli 181. paavst, kes sündis Jennes.
    Allikas:wikipeedia
    Foto:https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_IV_(paavst)