-
Esimesed naaritsad
Esimesed euroopa naaritsad püüti loodusest loomaaeda juba 80ndatel, eesmärgiga paaritada neid liigisäilimise eesmärgil. Esmalt see ei õnnestunud ning loomad surid vanadusse ära. -
Esimesed pojad
- aastal sündisid tehistingimuses esimesed pojad.
-
Jätkusuutlik paljundamine
Alles 90ndate keskel õnnestus naaritsaid regulaarselt paljundada. -
Eeluuringud Hiiumaal
Hiiumaal 1997. aastal tehtud eeluuringud näitasid, et saarele saaks napilt mahutada elujõulise asurkonna. Paraku olid sellel saarel naaritsafarmist pagenud minkide järeltulijad moodustanud looduses metsistunud asurkonna. Seetõttu oli esimene ülesanne sealsete minkide väljapüük määral, et järelejäänud üksikisendid ei suudaks elujõulist asurkonda taastada, vaid hääbuksid iseenesest. -
Paljundamiskeskuse rajamine
1998.aastal rajati naaritsate jaoks paljundamiskeskus (esialgne eesmärk hooneid kasutada oli 5 aastat) koostöös sihtasutusega Lutreola, mis on siiani jäänud loomaaia külastajatele suletuks. -
Minkide väljapüük Hiiumaal 1998–2000
- aastal alustas sihtasutus Lutreola minkide väljapüüki Hiiumaal. Seda tegid esialgu Hiiumaa jahimehed, aga kui siiski selgus, et operatsioon kogu oma keerukuses pole neile jõukohane, kutsuti appi üks selle ala parimaid asjatundjaid dr. Vadim Sidorovitð Valgevenest. Koostöö Valgevene eksperdi ja kohalike jahimeeste vahel sujus hästi, ilmselt suuresti tänu sellele, et jahimehed mõistsid operatsiooni keerukust. Kokku tabati 51 minki, mida oli vähem kui esialgu arvati.
-
Esimesed katsetused 2000. aastal
- juunil lasti Tihu järvede lähedal lahti esimesed üheksa naaritsat ning asuti neid hoolega jälgima. Kohe sai selgeks, et vastupidi meie ootustele ei käitu tehistingimustes üles kasvanud loomad nii, nagu naaritsatele kohane: enamik neist ei püsinud veekogude ääres, vaid liikusid laialt ringi eri elupaikades. Kahele neist ei lõppenud ringirändamine õnnelikult: ühe emaslooma tappis salakütt, teise suurem kiskja.
-
2001. aasta suur ettevõtmine
Saadud tulemused andis julgust 2001. aastal lahti laskma juba palju rohkem loomi: 41 naaritsat, kellest 23 olid raadiosaatjaga, lasti lahti suve alguses. Ellu jäi siiski oodatust vähem naaritsaid: kahe kuu jooksul vähemalt 22%. Põhiosa loomadest murdsid kiskjad naaritsale sobimatutes elupaikades, s.t. veekogudest eemal. Talvine looduslik suremus võttis veel oma osa ja kevadeks jäid saarele vaid üksikud naaritsad. Nii kesised tulemused sundisid otsima uusi võimalusi. -
Aastal 2003 tabati seire käigus esimene looduses üleskasvanud naarits
-
Pehmem lahtilaskmise metoodika
Varasemate aastate kogemusi analüüsides hakkas meile silma, et loomaaia suurtest ja loodusliku ilmega aedikutest lahti lastud loomi jäi ellu tunduvalt rohkem kui neid, kes olid enne elanud standardpuurides, ja seda treeningust olenemata.
Tekkis mõte, et metoodikat tuleb täiustada: lasta loodusesse vaid suurtest loodusliku sisustusega aedikutest pärit pesakondi, tehes seda pesakonna normaalse lagunemise ajal. -
Uus metoodika Hiiumaal
Hiiumaale rajati sobivatesse elupaikadesse veel kolm looduslikku aedikut, kus emaloomad saaksid oma pojad üles kasvatada ning siis loomuliku perelagunemise ajal Hiiumaa loodusesse rännata. -
Lõpetati naaritsate ümberasundamine Hiiumaale
-
Tallinna Loomaaed aitab rikastada naaritste populatsiooni
kevadel andid Tallinna Loomaaed Hispaaniasse Toledos asuvasse naaritsa paljunduskeskusesse kolm emasloomas. Vastu anti samuti kolm looma. Samal suvel sündis Tallinnas viis väikest naaritsat. Hispaanias ei õnnestunud paaritada sinna viidud emaseid. -
Samm edasi
Isegi kui Hiiumaale pole tarvidust loomi lasta siiani olnud, on eesmärgiks olnud pidevalt loomaaia populatsiooni võimalikult geneetiliselt mitmekesisena hoida. Kuid kui õnnestub piisav rahastus saada, on järgmine plaan Euroopa naaritsad taasasustada juba Saaremaal, kus minke pole.
