Assüüria

Assüüria riigi esmakordne esile tõus (Vana-Assüüria)

2000 BCE

Vana-Assüüria riik tekkis 20. sajandil (eKr.) Mesopotaamia põhjaosas, Tigrise keskjooksul. Tähtsaimad keskused olid Assur ja Niinive. Riigi esimene hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Šamsi-Adadi valitsusajal (1813 - 1781). Šamsi-Adad valIutas lääne pool asuva Mari riigi ja alistas seega kogu Mesopotaamia põhjaosa oma ülemvõimu alla. Tema surma järel taastas Mari oma sõltumatuse. (1758-1755) alistas Babüloni kuningas Hammurapi Assüüriat Babülooniat.

Assüüria uus esile tõus.

1400 BCE

1. sajandi algul oli Assüüria Mitanni ülemvõimu all, kuid taastas sajandi keskel oma sõltumatuse. Järgnevalt kujunes Assüüriast võimsaim riik Mesopotaamias. Kahel korral (13. saj kekpaikuja 11. saj algul) alistasid nad ajutiselt ka Babüloonia. 11. sajandi keskpaiku riik nõrgenes, suurel määral seoses juba varem alanud aramealaste sissetungidega Mesopotaamiasse.

Uus-Assüüria impeeriumi algus

934 BCE

Assüüria uus tõus leidis aset Assur-dan II ajal (934-912), kes taaskehtestas Assüüria kuningate vahepeal hääbunud hegemoonia Mesopotaamia põhjaosas ja selle ümbruses.

Assurnasirpal II

Period: 883 BCE to 859 BCE

IX sajandil oli Assüüria ülekaalukalt võimsaim riik Lähis-Idas: Assurnasirpal II (883-859) sõdis edukalt põhjapoolsetel mägialadel (purustas Bit Zamani riigi) ja laiendas ülemvõimu Süüriasse ning Liibanoni, kus mitmed riigid, sealhulgas Foiniikia linnad, sõlmisid Assüüriaga liidusidemed. Rajas endale Niinive ja Assuri vahele uue residentsi Kalhu (tänapäeva Nimrud) lossi ja linna naol.

Salmanassar III

Period: 858 BCE to 824 BCE

Salmanassar III ajal (858-824) võitis esmalt tugeva Assüüria-vastase Süüria riikide koalitsiooni Karhemiši juhtimisel ja seejärel loodud Damaskuse ning Iisraeli liidu. Damaskus ja Iisrael tunnistasid Assüüria ülemvõimu. Babüloonia kuningaga sõlmis Salmanassar liidulepingu. Salmanassari valitsusaeg lõppes ülestõusudega Assüüria sisealadel, millest tema poeg Šamsi-Adad V (823-811) siiski võitjana välja tuli. Adad-Ninari III (810-783) ajal, kehtestati Assüüria ülemvõim ka Babüloonias.

VIII sajandi esimene pool

750 BCE

Assüüria kuningate välispoliitiline aktiivsus rauges. Assüüria asevalitsejad valllutatud piirkondades toimisid kuningast suhteliselt sõltumatult. Assüüriast põhja pool tugevnes Urartu riik, keskusega Vani järve ääres. Süüria ja Babüloonia vabanesid Assüüria ülemvõimust.

Assüüria impeeriumi kõrgaja algus

744 BCE

Tiglatpilesar III

Period: 744 BCE to 727 BCE

Tiglatpilesar III (744-727) taastas Assüüria ülemvõimu ja kindlustas seda. Sõdis edukalt Urartuga, allutas uuesti Babüloonia, taastas ülemvõimu Süürias, allutas Foiniikia linnad ja vallutas aastal 732 Damaskuse. Iisrael ja Juuda tunnistasid Assüüria ülemvõimu. Tiglatpilesar korraldas professionaalse armee ja kindlama valitsus-süsteemi nii Assüüria tuumikaladel kui ka alistatud piirkondades.

Salmanassar V

Period: 726 BCE to 722 BCE

Sa1manassar V (726-722) ründas Iisraeli, kuid suri (tõenaoliselt tapeti) Samaaria piiramisel.

Sargon II

Period: 721 BCE to 705 BCE

Sargon II (721-705) vallutas aastal 721 Samaaria ja likvideeris Iisraeli riig ning surus seejarel maha ülestõusu Süürias.Aastal 714 purustas Urartu väe ja vallutas osa selle aladest. Valitsusaja lõpul suutis taas liita vahepeal lahku löönud Babüloonia. Rajas uue residentsi Dur Šarrukin (Sargoni kants, tänapaeva Khorsabad) Niinivest põhja poole. Sargoni valitsusaja lõpul tungisid kimmerlased üle Kaukaasia Anatooliasse. Sargon hukkus arvatavasti sõjakäigul kimmerlaste vastu.

Sanherib

Period: 704 BCE to 681 BCE

Sanherib (704-681) ründas Juudat, mille kuningas Hiskija oli Egiptuse toel mässu tõstnud; Jeruusalemma piiramine aastal 701 ebaõnnestus, kuid Juuda tunnistas taas Assüüria ülemvõimu. Babüloonia lõi Elami toel lahku. Aastal 689 surus Sanherib vastuhaku maha ja hävitas Babüloni. Sanherib mõrvati lähikondlaste poolt.

Assarhaddon

Period: 680 BCE to 669 BCE

Assarhaddon (680-669) oli eelkäijatega võrreldes rahumeelne, tegeles peamiselt valduste kindlustamisega. Taastas Babüloni. Tagasimaksuks ülemvõimu Egiptuse poolt vastuhakkudele õhutatud Palestiinas, tungis Egiptusesse ja vallutas aastal 671 Memphise. Suri teel uuele retkele Egiptusesse.

Assurbanipal

Period: 668 BCE to 630 BCE

Assurbanipal (668-u630) viis Egiptuse retke lõpule, vallutades aastal 668 Teeba ja Ülem-Egiptuse. Egiptuse kohalikku päritolu asevalitseja Psamtik lõi aastaks 656 Assüüriast lahku, säilitades sellega siiski rahumeelsed suhted. Babüloonias surus Assurbanipali maha tänu Elami toel puhkenud ülestõusu ja purustas aastal 646 Susa ning Elami riigi. Assurbanipal arendas välja Niinive kuningalossi arhiivraamatukogu.

Uus-Assüüria impeeriumi lõpp

609 BCE

Assüüria ajaloost pärast Assurbanipali surma on teada väga katkendlikult. Riiki nõrgestas sküütide sissetung Aasiasse. Sellele lisandus sisevõitlus trooni pärast. Babüloonia taastas sõltumatuse ja aastal 626 tuli seal võimule kaldea päritolu Nabopolassar. Iraani mägismaa lääneosas tugevnes Meedia riik. Aasta 614 sõlmisid Nabopolassar ja Meedia kuningas Kyaxares liidu Assüüria vastu. 612 vallutasid Meedia ja Babüloonia väed Niinive. Assüüria väed purustati lõplikut aastal 609.