I maailmasõjast Vabadussõja lõpuni

By danielm2gila@gmail.com

  • I maailmasõja algus

    Baltisakslasi ei usaldatud enam, Peterburi nimetati ümber Petrogradiks, Eesti rannikualadel ja saartel ehitati Peeter Suure merekindlust.

  • Sakslaste edu

    Saksa väed jõudsid Riiani.

  • Petrogradis eestlaste demonstratsioon

    Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.

  • Veebruari revolutsioon

    Tsaar kukutati ning võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.

  • Enamlik oktoobripööre Petrogradis

    Ajutine valitsus kukutatakse, võimule tulevad enamlased ehk bolševikud.

  • Enamlik oktoobripööre Tallinnas

    Kõrgeimaks rahvaesinduseks saab Maanõukogu, Maapäev saadetakse laiali, algab punaste võimuperiood.

  • Maanõukogu kogunemine Toompeal

    Hakatakse nõudma Eesti iseseisvust.

  • Saksa väe pealetung

    pärast läbikukkunud läbirääkimiskatseid alustab Saksamaa Venemaa suunas pealetungi.

  • Vanemate Nõukogu moodustab "Eesti Päästekomitee"

    Selle ülesandeks oli juhtida Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ja korraldada üleminek iseseisvale riigivõimule olukorras, kus Vene väed taandusid ja Saksa väed lähenesid. Sinna kuulusid K. Päts, J. Vilms ja K. Konik.

  • Iseseisvusmanifesti ettelugemine Endla teatris

    Eesti Päästekomitee kirjutas iseseisvusmanifesti, mille eesmärk oli kuulutada Eesti esmakordselt ajaloos ametlikult iseseisvaks riigiks, kehtestada demokraatlik valitsemiskord ning tagada kõigile kodanikele võrdsed õigused ja vabadused.

  • Eesti Vabariigi ajutine valitsus

    ​Eesti Ajutine Valitsus moodustati 24. veebruaril 1918 Eestimaa Päästekomitee poolt, et juhtida vastloodud Eesti Vabariiki iseseisvuse väljakuulutamise järel.

  • Saksa okupatsiooni algus

    ​Saksa okupatsioon Eestis algas 1918. aasta veebruaris, kui Saksa väed alustasid pealetungi Mandri-Eestisse, jõudes 25. veebruaril Tallinna ja 4. märtsiks Narva, ning lõppes novembris 1918 Saksamaa keisrivõimu kukutamisega.

  • Bresti rahu

    Brest-Litovskis (tänapäeva Brest, Valgevene) Nõukogude Venemaa ja Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi) vahel. Leping lõpetas Venemaa osalemise Esimeses maailmasõjas ja määras ümber Ida-Euroopa poliitilise maastiku. Venemaa loobumine suveräänsusest Balti riikide üle.

  • I maailmasõja lõpp

    Saksamaa allkirjastas Compiégne'i vaherahu, lõpetades Esimese maailmasõja.

  • Uus valitsuskoosseis

    Eesti Ajutine Valitsus moodustas uue valitsusekoosseisu, mille eesotsas oli taas Konstantin Päts.

  • Eesti ajutine valitus võtab võimu üle

    Pärast saksa okupatsiooni taastab Eesti ajutine valitsus oma võimu, oht Venemaa ees nõudis kiiret tegemist.

  • Narva vallutamine

    Punavägi koos Eesti punaväelastega vallutas Narva, alustades Eesti okupeerimist.

  • Eesti territooriumite vabastamine

    Eesti väed vabastasid Valga ja Võru.

  • Vabadussõja algus

    Nõukogude Venemaa tungis Eesti aladele sisse eesmärgiga kehtestada kommunistlik kord. Vallutati Narva ning hakati marssima nõrkade Eesti vägede suunas Tallinna poole.

  • Eesti Töörahva Kommuun

    Eesti bolševikud kuulutavad välja Eesti Töörahva Kommuuni - võitlevad Eesti punased ja Eesti vabariik. Kommuuni poliitika: maa ja mõisate natsionaliseerimine, kõik kuulub rahvale.

  • Välisabi ja mobilisatsioon detsembris

    Detsembris saabusid Eestile appi Briti merevägi ning Soome vabatahtlikud. Sõjavägede juhatajaks nimetatakse Johan Laidoner, algab üldmobilisatsioon Eesti rahvaväkke.

  • Võru vallutamine

    Punavägi vallutas Võru.

  • Eesti esimene välislaen

    Eesti sai Soomelt esimese välislaenu – 10 miljonit marka.​

  • Johann Laidoner

    Asutati Eesti Vabariigi kaitsevägede ülemjuhataja ametikoht (ülemjuhatajaks määrati polkovnik J. Laidoner).

  • Soome ja Taani vabatahtlikud

    Esimesed Soome vabatahtlikud jõudsid jäämurdjaga Suur Tõll Tallinna.​

  • Vastupealetungi algus

    Eesti väed olid taganenud kuni Kehrani, aga nüüd, koos abiväe ning tugevama Rahvaväega alustati vastupealetungi venelaste väljaajamiseks.

  • Raeväe pealetung

    Algas Eesti sõjaväe vastupealetung.​

  • Paju lahing

    Kõige verisem lahing, Valga vabastamine.

  • Venelased Eesti alalt välja aetud

    Eestlaste edukas vasturünnak tähendas seda, et kuu aja jooksul vabastati vebelaste poolt vallutatud linnad tagasi ning vaenlane aeti Eesti alalt välja.

  • Maipealetungid kolmes suunas

    Mais läksid Eesti väed pealetungile, et kindlustada Eesti piiri. Kolm suunda olid idas Narva-Petrogradi ja Petseri-Pihkva suunas ning lõunas Põhja-Lätisse

  • Landeswehri sõda juuni-juuli 1919

    Eesti ja Läti rahvusvägede võitlus Saksamaa toetatud Landeswehri ja Rauddiviisi vastu.

  • Võnnu lahing

    Landeswehri sõda otsustav lahing Põhja-Lätis (Cesis), eestlaste võidupüha.

  • Oktoobripealetung Petrogradile

    Loodearmee, mida juhtis kindral Nikolai Judenitš ja mis sai toetust Eestilt ning Lääne liitlastelt, püüdis vallutada Petrogradi (tänapäeva Peterburi) bolševike käest. Oktoobripealetung Petrogradile oli üks viimaseid suuri katseid valgete poolt bolševike võimu kukutamiseks Loode-Venemaal, kuid selle ebaõnnestumine tähistas valgete liikumise langust selles piirkonnas.

  • Detsembris algavad rahuläbirääkimised

    Eesti delegatsiooni juhtis välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa poolt osalesid esialgu Leonid Krassin ja hiljem Adolf Joffe.

  • Relvarahu

    Sõjategevus lõpeb.

  • Tartu rahuleping

    ​Tartu rahuleping, sõlmitud 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, lõpetas Vabadussõja ning oli Eesti jaoks esimene rahvusvaheline tunnustus iseseisva riigina. Lepinguga määrati kindlaks Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist suveräänõigustest Eesti üle.