-
Baltisakslasi ei usaldatud enam, Peterburi nimetati ümber Petrogradiks, Eesti rannikualadel ja saartel ehitati Peeter Suure merekindlust.
-
Saksa väed jõudsid Riiani.
-
Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.
-
Tsaar kukutati ning võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.
-
Ajutine valitsus kukutatakse, võimule tulevad enamlased ehk bolševikud.
-
Kõrgeimaks rahvaesinduseks saab Maanõukogu, Maapäev saadetakse laiali, algab punaste võimuperiood.
-
Hakatakse nõudma Eesti iseseisvust.
-
pärast läbikukkunud läbirääkimiskatseid alustab Saksamaa Venemaa suunas pealetungi.
-
Selle ülesandeks oli juhtida Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ja korraldada üleminek iseseisvale riigivõimule olukorras, kus Vene väed taandusid ja Saksa väed lähenesid. Sinna kuulusid K. Päts, J. Vilms ja K. Konik.
-
Eesti Päästekomitee kirjutas iseseisvusmanifesti, mille eesmärk oli kuulutada Eesti esmakordselt ajaloos ametlikult iseseisvaks riigiks, kehtestada demokraatlik valitsemiskord ning tagada kõigile kodanikele võrdsed õigused ja vabadused.
-
Eesti Ajutine Valitsus moodustati 24. veebruaril 1918 Eestimaa Päästekomitee poolt, et juhtida vastloodud Eesti Vabariiki iseseisvuse väljakuulutamise järel.
-
Saksa okupatsioon Eestis algas 1918. aasta veebruaris, kui Saksa väed alustasid pealetungi Mandri-Eestisse, jõudes 25. veebruaril Tallinna ja 4. märtsiks Narva, ning lõppes novembris 1918 Saksamaa keisrivõimu kukutamisega.
-
Brest-Litovskis (tänapäeva Brest, Valgevene) Nõukogude Venemaa ja Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi) vahel. Leping lõpetas Venemaa osalemise Esimeses maailmasõjas ja määras ümber Ida-Euroopa poliitilise maastiku. Venemaa loobumine suveräänsusest Balti riikide üle.
-
Saksamaa allkirjastas Compiégne'i vaherahu, lõpetades Esimese maailmasõja.
-
Eesti Ajutine Valitsus moodustas uue valitsusekoosseisu, mille eesotsas oli taas Konstantin Päts.
-
Pärast saksa okupatsiooni taastab Eesti ajutine valitsus oma võimu, oht Venemaa ees nõudis kiiret tegemist.
-
Punavägi koos Eesti punaväelastega vallutas Narva, alustades Eesti okupeerimist.
-
Eesti väed vabastasid Valga ja Võru.
-
Nõukogude Venemaa tungis Eesti aladele sisse eesmärgiga kehtestada kommunistlik kord. Vallutati Narva ning hakati marssima nõrkade Eesti vägede suunas Tallinna poole.
-
Eesti bolševikud kuulutavad välja Eesti Töörahva Kommuuni - võitlevad Eesti punased ja Eesti vabariik. Kommuuni poliitika: maa ja mõisate natsionaliseerimine, kõik kuulub rahvale.
-
Detsembris saabusid Eestile appi Briti merevägi ning Soome vabatahtlikud. Sõjavägede juhatajaks nimetatakse Johan Laidoner, algab üldmobilisatsioon Eesti rahvaväkke.
-
Punavägi vallutas Võru.
-
Eesti sai Soomelt esimese välislaenu – 10 miljonit marka.
-
Asutati Eesti Vabariigi kaitsevägede ülemjuhataja ametikoht (ülemjuhatajaks määrati polkovnik J. Laidoner).
-
Esimesed Soome vabatahtlikud jõudsid jäämurdjaga Suur Tõll Tallinna.
-
Eesti väed olid taganenud kuni Kehrani, aga nüüd, koos abiväe ning tugevama Rahvaväega alustati vastupealetungi venelaste väljaajamiseks.
-
Algas Eesti sõjaväe vastupealetung.
-
Kõige verisem lahing, Valga vabastamine.
-
Eestlaste edukas vasturünnak tähendas seda, et kuu aja jooksul vabastati vebelaste poolt vallutatud linnad tagasi ning vaenlane aeti Eesti alalt välja.
-
Mais läksid Eesti väed pealetungile, et kindlustada Eesti piiri. Kolm suunda olid idas Narva-Petrogradi ja Petseri-Pihkva suunas ning lõunas Põhja-Lätisse
-
Eesti ja Läti rahvusvägede võitlus Saksamaa toetatud Landeswehri ja Rauddiviisi vastu.
-
Landeswehri sõda otsustav lahing Põhja-Lätis (Cesis), eestlaste võidupüha.
-
Loodearmee, mida juhtis kindral Nikolai Judenitš ja mis sai toetust Eestilt ning Lääne liitlastelt, püüdis vallutada Petrogradi (tänapäeva Peterburi) bolševike käest. Oktoobripealetung Petrogradile oli üks viimaseid suuri katseid valgete poolt bolševike võimu kukutamiseks Loode-Venemaal, kuid selle ebaõnnestumine tähistas valgete liikumise langust selles piirkonnas.
-
Eesti delegatsiooni juhtis välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa poolt osalesid esialgu Leonid Krassin ja hiljem Adolf Joffe.
-
Sõjategevus lõpeb.
-
Tartu rahuleping, sõlmitud 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, lõpetas Vabadussõja ning oli Eesti jaoks esimene rahvusvaheline tunnustus iseseisva riigina. Lepinguga määrati kindlaks Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist suveräänõigustest Eesti üle.