-
Sündis Friedrich Reinhold Kreutzwald
Sündis Kadrinas -
Johann Voldemar Jannsen
- mai 1819 – 13. juuli 1890
-
Kalevipoja saamislugu
Aastast-aastasse arenevad ideed ja Kalevipoja trükkijõudmisega seotud sündmused, alates K.-J. petersoni "Soome mütoloogia" ilmumisest (1822) kuni Kreutzwaldi "Kalevipoja" kordustrükkideni tema eluajal. -
Carl Robert Jakobson
Kolme isamaakõne autor -
Carl Robert Jakobson
Sündis -
Lydia Koidula
Rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. -
Lydia Koidula
Sündis Pärnumaal. On kirjutanud umbes 300 luuletust. Kodaniku nimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Asub 100kroonise esileheküljel. Luuletaja, jutu- ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. -
"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
Fr.R.Kreutzwaldi populaarteaduslik almanahh -
Valmis "Alg- Kalevipoeg"
Koosneb 12 loost. Sisaldab F. R. Kreutzwaldi "Kalevipoja" esimest varianti, mida ta kirjutas märtsist novembrini 1853 pärast tutvumist soome eepose "Kalevala" saksakeelse tõlkega. -
Kalevipoeg
Tõlgete abil on saanud "Kalevipoeg" oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele. "Kalevipoeg" on ka motiiviks rohketele kunstiteostele. -
Kalevipoja eepos
Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased. -
Friedrich Reinhold Kreutzwald
On rahvuseepose "Kalevipoeg" autor -
Perno Postimees
Looja Johann Voldemar Jannsen -
Johann Voldemar Jannsen
Rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. -
Rahvuslik liikumine
Rahvuslik liikumine tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. -
Talurahvas
Talurahva tegevuses suurenes üha esmane organiseeritus oma poliitika ajamisel. -
Lydia Koidula
Viimane luuletus oli "Enne surma- Eestimaale" -
Eesti Postimees
Looja Johann Voldemar Jannsen -
Vanemuine
Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. -
Lydia Koidula
Suri peale väga pikka ja valulikku haigust -
Lydia Koidula
Töötas isa abilisena -
"Mu isamaa on minu arm", "Kodu" ja "Sind surmani".
Lydia Koidula tuntumad luuletused. -
C.R.Jakobsoni 1. isamaakõne
Lõi pildi eestlaste muistsest kultuurist.Väitis, et enne sakslaste tulekut elati Eestis tsiviliseeritumalt kui Saksamaal. Sakslased ei tulnud siia mitte paganaid valgustama, vaid tõid õnnelikule rahvale pimedusaja. -
Vaimuelu
Koos majanduslike võimaluste suurenemisega toimus tõus ka vaimuelus, milleks leidus nüüd üha rohkem vahendeid. -
Rahvusliku liikumise kõrgaastad
Kõrgaastaid iseloomustasid paljud ühised ettevõtmised, mis kinnistasid eestlaste rahvuslikku enesetunnet. Neist tähtsaim oli 1. üldlaulupidu mis toimus 18. juunil aastal 1869. -
1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile.
Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone, üheks väljapaistvamaks juhiks oli Jakob Hurt. -
Carl Robert Jakobson
Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna juht. -
Eesti Üliõpilaste selts
Alustas tegutsemist Tartus -
Rahvusliku liikumise juhid
Rahvusliku liikumise juhid olid Johann Voldemar Jannsen (1819-1890), Jakob Hurt (1839-1906 ja Carl Robert Jakobson (1841-1882). -
Eesti Krjameeste Selts
Autati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. -
Sakala
Ajaleht Sakala on asutatud Carl Robert Jakobsoni poolt 1878. aastal. -
Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt
Tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid, seoses Jakobsoni teravate artiklitega luteri vaimulikkonna vastu, kuhu kuulus ka Hurt. -
Carl Robert Jakobson
Suri -
Lydia Koidula
Haigestus vähktõppe, mille tõttu ka surma sai. -
Suri Friedrich Reinhold Kreutzwald
Suri Tartus -
Lydia Koidula
Toodi tema põrm kodumaale
