-
Ao mõisa valitseja poeg.Oli "Kalevipoja" eepose idee algataja.Eesti kirjamees ja arst.
-
"Kalevipoja" autor.Oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst. Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik.
-
-
Aleksander II oli Holstein Gottorp Romanovite dünastiast Venemaa keiser
-
Eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.
-
Eesmärk oli edastada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest,kirjandusest ning eestlaste asustatud maast
-
Üks tema tähtsamaid ettevõtmisi oli rahvaluule kogumise kampaania: eestlaste rahvalaulude ,muistendite,muinasjuttude,vanasõnade,mõistatuste üles kirjutamine.
-
esitas romantilise Eesti ajaloo käasitluse.
Ostis endale Kurgja talu,millest plaanis teha näidistalu,et anda tesitele talupoegadele eeskuju,kuidas talu pidada. -
Aleksander III oli Venemaa keiser 1881–1894 Holstein Gottorp Romanovite dünastiast.Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana.
-
Väljastas ajalehe "Perno Postimees".Hiljem andis lehte välja Tartus "Eesti Postimehe" nime all.
-
"Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes.
-
Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge.
-
Maltsvetlaste minek Krimmi.Maltsvetlased oli prohvet Maltsveti (Juhan Leinberg) usuliikumise järgijad.
-
Hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist.Eesti Aleksandrikool oli Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel.
-
J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri.
-
Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.
-
Omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda
-
Teoorjuse kaotamine, viljaihaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos.
-
Tartus peeti I üldlaulupidu
-
Organiseeriti Tartus esimene üldlaulupidu. Jannsen pani aluse laulupidude traditsioonile.
-
Puhkesid tülid ja erimeelsused juhtude vahel.
Vene keisrivõimu suhtumine muutus vaenulikumaks. -
Asutati esimesed põllumeeste seltsid.Põllumeesteselts on põllumeeste huve kaitsev ja tavaliselt ka põllumajandusteadmisi levitav selts.Baltimaade esimeste põllumeesteseltside hulka kuulusid 1792 asutatud Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet ning 1839 asutatud Eestimaa Põllumeeste Selts.
-
Eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa onupoeg" Vanemuises)
-
Avati Eesti esimene raudteeliin (Paldiski–Tallinn–Narva ja edasi Peterburi suunas)
-
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine.
Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi.Seltsi presidendid olid:Jakob Hurt ),Carl Robert Jakobson ,Mihkel Veske ),Hugo Treffner ,Karl August Hermann ,Johann Köler . -
Jaksobson asutas ajalehe "Sakala" , millest kujunes kõige populaarsem ajaleht eestlaste seas.
