-
FRIEDRICH REINHOLD sündis 26. detsembril 1803. aastal pärisorja pojana Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas ja kasvas üles Kaarli, hiljem Ohulepa mõisas. 1815. aastal vabastati ta koos vanematega pärisorjusest ja sai perekonnanimeks KREUTZWALD. Algõpetuse sai kodus, õppis Rakveres ja Tallinnas, omandas õpetajakutse, töötas õpetajana Tallinnas ja Peterburis. Lõpetas 1833. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja töötas järgnevad 44 aastat Võrus linnaarstina. 1877.aastal asus elama Tartuss
-
F. R. Kreutzwald oli eesti rahvuseepose looja, lauluisa, Viru laulik, folklorist ja etnoloog. Kreutzwald kirjutas aimekirjandust, ilukirjandust ja rahvaluulealast tööd.
-
Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) oli järepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. Ta oli ajalehe ''Perno Postimees'' ja hiljem ajakirja ''Eesti Postimees'' toimetaja.
-
Jakob Hurt (1839-1907) oli folklorist, keeleteadlane ja pastor. Ta tegutses õpetajana ja koduõpetajana.
-
''Wina-katk'' kuulus Kreutzwaldi jutuloomingu alla. See teaos on väga õpetliku ja kasvatusliku sisuga. Teose on Kreutzwald mugandanud saksa keelest. Selle teosega üritas Kreutzwalt ohjeldada eestlaste hulgas levinenud purjutamist.
-
Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõt
-
''Reinowadder Rebbane'' on Kreutzwaldi poolt tehtud tore teos, mis räägib kavalast rebasest, kes kavaldab kõiki teisi metsaalanikke üle. Teos on valminud saksa kirjanike J. W. Goethe ja A. H. Hoffmanni teoste eeskujul.
-
12 loost koosnev rahvaeepos. Ta lõpetas Faehlmanni algatatud töö.
-
Sündis 1855, suri 1927
-
Lõpp teos, koosnes 20 erinevast peatükist.
-
J.V. Jannseni eest vedamisel tegelenud eestikeelne ajakiri Pärnus.
-
See oli teaduslik teas, et mitte äratada kahtlust. Trükiti Soomes Kuopios.
-
Viljandimaa talumeeste algatusel planeeritud kool kus oleks pidanud saama eesti keelset haridust.
-
Luuletajana alustas Koidula 1865. a oma esimese luulekoguga ,,Waino-lilled’’
-
Sellega pandi vundament õppeharidusele. Autoriks oli C. R. Jakobson
-
Noore Emajõe Ööbiku ja vananeva Luluisa suhet on nimetatud sajandi armastuslooks. 6 aastat kestnud kirjavahetuse esimene kiri peaks pärinema aastast 1866 -esinedes võõra nime all palub Koidula Kreutzwaldi läest hinnangut ühele oma luuletustele. Kreutzwaldi vastus läheb postis kaduma. Koidula esimene säilinud kiri on aastast 1867, kirjavahetuse viimane säilinud kiri, Kreutzwaldi kiri Koidulale, aastast 1873.
Tagasi nimekirja
Seotud materjal
Isikud (2)Koidula , Lydia
1843 - 1886
Kreutzwald , Re -
Aastal 1867 pakkus Jakobson preili Jannsenile luuletajanime Koidula ning avaldas tema luuletused "Sind Surmani!" ja "Mu isamaa on minu arm!" nimejärgi "L. Koidula"
-
Rääkis eestlaste muistsest kultuurist
-
Ajalooliste andmete põhjal toimus Tartus, organiseerisid J. V. Jannsen ja tema "Vanemuise" selts.
-
Lavastati "Vanemuise" seltsi poolt L.Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg"
-
Konflikti tulemusel tekkis kaks erinevat suunda: radikaalsed ja mõõdukad. Konflikti soodustas erinevad väljavaated
-
Eesti näitlejate teatrietendused eesti vaatajatele said alguse 1870. aastal, kui "Vanemuise" seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette naljamäng "Saaremaa onupoeg"
-
Lydia Koidula algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvus teater.Esimene Koidula näitemäng kanti ette ''Vanemuise'' seltsi sünnipäeval ja selleks näitemänguks oli ''Saaremaa onupoeg''.
-
Organisatsiooni kuhu kuulusid inimesed, kes tahtsid originaalsemaks ja laiendada eestlust.
-
1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti kui ka akušööri eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna. Kroonlinnas oli Koidulal vähe aega, (kuid ta siiski ei jätnud oma tööd, kirjutades artikleid veel ja veel), sest siis sündisid tal esimesed lapsed. Vanim poeg Hans-Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri 1878.aasta 29. juulil leetrite tõttu. 1876. aastal sündis tal tütar
-
Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad’’ ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest.
-
Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880) ning tema asetamine avalikkuse ees häbiposti kompromissitaotlusele pärast mõisnike ja kirikuõpetajatega rahva huvide kulul. Hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu.
-
- a. õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp.
-
Koidula surigi 2.juulil (11.august) 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Surmateatest peale tõuseb Koidula nagu uuesti ellu. Ajakirjandus Eestis ja Soomeski olid täis sooje järelhüüdeid.
-
See kool rajati rahadega mis oleks pidanud kuuluma Aleksandrikoolile.
-
- aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes rahvast taas koguma vanu laule ja jutte, uskumuste ja kommete kirjeldusi.
-
Oli EKmS mantlipärija
-
Koidula muuseum avati 21. juulil 1945 kunagises Pärnu Ülejõe koolimajas, mida juba 1924. aastast tähistas marmortahvel tekstiga: Siin elas J.W.Jannsen a.1850-1863 ja siin kasvas tema tütar Lydia.
-
Tegutseb siiani.
