-
Johann Voldemar Jannsen oli mees, kes asus rahvuslikke ideid aktiivselt propageerima. Ta tütar oli Lydia Koidula. -
Johann Köler oli kunstnik kes juhtis Peterburi patriootide rühmitust -
Jakob Hurt mõtles oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta algatas rahvaluule kogumise. Hurda vahendusel sai Aleksandrikoolist rahvuslikke keskusi ühendav kool. -
Carl Robert Jakobson paistis silma eestikeelsete kooliõpikute koostamisega. Valituna Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks, pidas neis seltsides põllumajanduslikke teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid, esitas põllumajanduse edendamise kava. Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. -
Lydia Koidula oli J. V. Jannseni tütar. Ta oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Ta kirjutas luuletuse "Mu isamaa on minu arm", ta luuletas palju isamaast. -
Johann Voldemar Jannsen seadis eesmärgiks tõelise eesti lehe asutamise, mis mitme ebaõnnestunud katse järel õnnestuski. -
Carl Robert Jakobson pidas Vanemuise seltsis esimese kolmest isamaakõnest.
-
Kolm isamaa kõnet on Carl Robert Jakobsoni kolm propaganda kõnet, mis toimusid 1868. ja 1870. aastal "Vanemuise" seltsis
-
Tartus toimus I Eesti üldlaulupidu Jannseni idee tõttu. Peoga otsustati tähistada talurahva vabastamist pärisorjusest Liivimaal 1819. aastal. -
Tartus lavastati esimene eesti näitemäng, Koidula "Saaremaa onupoeg". -
Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) etendas olulist osa nii eesti keele normide ühtlustamisel kui ka arendamisel, eriti aga eestikeelsete kooliraamatute ettevalmistamisel ning trükkimisel. -
Tekkis avalik konflikt baltisakslastest ametivendadega mis samuti mõjutas Jakob Hurda lahkumist Eestist 1880. aastal.
Tüli tekkis algselt Jakobsoni ja Jannseni vahel, sest Jannsen tegi koostööd sakslastega ja ka baltisaksa kiriku tegelased hakkasid vastu töötama rahvuslikule tegevusele. -
Jakobson asutas esimese eesti keelse poliitilise ajalehe. -
Aleksandrikool oli Aleksander I-le pühendatud eestikeelne kihelkonnakoolist kõrgem kool. Kooli loomise kava tekkis 1860.aastate algul Viljandimaa rahvuslike tegelaste seas.