-
"Wina-katk"
''Wina-katk'' kuulus Kreutzwaldi jutuloomingu alla. See teos on väga õpetliku ja kasvatusliku sisuga. Teose on Kreutzwald mugandanud saksa keelest. Selle teosega üritas Kreutzwalt ohjeldada eestlaste hulgas levinenud liigset joomist. -
Lydia Koidula
Lydia Emilie Florentine Jannsen oli sündinud Vana-Vändras. Tema isa oli Johann Voldemar Jannsen. Koidula lisanime andis Lydiale Carl Robert Jakobson. Ta on üks tuntuimaid eesti kirjanikke, ning ta oli ka oma aja üks andekamatest ning haritumatest eestlastest. -
Hariduse algus Eestis
Alustati hariduse andmist Leisis, Tuulingu talus. -
"Alg- Kalevipoeg", autor: Fr. R. Kreutzwald
Kreutzwald esitas 12 loost koosneva "Alg-Kalevipoja" Õpetatud Eesti Seltsile, kes teost seejärel täiendas ja parandas. Teos oli värsivormis. -
Aleksander II
Tõusis troonile keiser Aleksander II, tänu tema vabale sisepoliitikale said reformid uue hoo sisse. -
Fr. R. Kreutzwald "Kilplaste imewärklikud, wäga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini weel üleskirjutamata jutud ja teud: Kalkuni keelest Maakeele tõlgitud ja meie külade komblikuks mõnes tükis ümbersolgitud"
Teos oli eesti keeles. Ainestik on võetud saksa kirjandusest. Hilisem, meile tuntud versioon "Kilplased" on Eno Raua lastepärane ümberjutustus. -
Perno Postimees
See oli esimene eestikeelne ajaleht, mida andis välja Johann Voldemar Jannsen, kes oli ühtlasi Lydia Koidula isa. Esimeses väljaandes võttis Jannsen kasutusele mõiste eestlased, senise "maarahva" asemel. -
"Kalevipoja" ilmumine osadena
Kreutzwald kirjutas "Alg- Kalevipojale" juurde kaheksa osa. Valmis teoses on seega 20 lugu. "Kalevipoeg" ilmus osdena, et vältida tsensuuri omavoli. Kalevipoeg ilmus aastatel 1857- 1861 -
Isikut tõendav dokument
Tekkis uus passikorraldus, tänu millele said talupojad endale esimesed isikut tõendavad dokumendid. Perekonnanimed said talupojad endale juba 1816. aastal. -
Koidula looming
"Vainulilled" oli Lydia esimene luulekogu, tegemist pole originaalloominguga, vaid luuletused olid tõlgitud või mugandtatud saksa keelest."Emajõe ööbik I" oli Koidula teine luulekogumik, sisu poolest romantiline isamaalaulik. Tänu sellele sai Koidula tuntuks. Kokku kirjutas Lydia 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Koidula on kirjutanud ka lastelaule. -
1. isamaakõne
Rahvusliku liikumise juht Carl Robert Jakobson pidas Vanemuise seltsis kõne milles väitis, et enne sakslaste tulekut elati eestis tsiviliseeritumalt. -
I Üldlaulupidu
18- 20 juuni toimus Tartus esimene Eesti Üldlaulupidu, tegemist oli tollel ajal tähtsaima eestlaste rahvuslikkust tõstva sündmusega. Traditsioon kestab tänapäevani, järmine üldlaulupidu toimub 2014. aastal, see on juba 26. üldlaulupidu. (Pildil teine üldlaulupidu) -
Rahvuteatri loomine
Pani aluse eesti teatrile, lavastades "Saaremaa onupoeg" ja "Säärane mulk". -
Üliõpilasselts
Sellel aastal loodi Eesti Üliõpilasselts. -
Eesti Kirjameeste Selts (EKmS)
- aastal hakkas see selt toimima Tartus. Sinna organisatsiooni kuulusid kõik tähtsmad eestluse loojad ja arendajad. Peamised prioriteedid olid eesti keele arendamine, uue kirjaviisi levitamine, rahvaluule säilitamine ja kokku kogumine, eestikeelsete raamatute kirjastamine ja selts andis välja ka oma organisatsiooni aastaraamatut.
-
Lydia Koidula pere loomine
Koidula abiellus arstiteaduskonna üliõpilasega Eduard Michelsoniga, kes oli lätlane. Peale seda kolisid nad Kroonlinna. -
L. Koidula ja Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus
Nad pidasid kirjavahetust enne kui isiklikult kohtusid. Kreutzwaldi võib nimetada Koidula kasvatajaks. Nende kirjavahetus katkes peale Lydia abiellumist. Kirjad on säilinud tänu Jannsenite perekonnale tänapäevani ning nende kirjadest on kirjutatud romaan. -
Koidula laste sünd
Lydial sündis kaks tütart vanem 1876. aastal sündinud Hedvig ja 1878. aastal sündinud Anna. Lydial oli ka üks poeg Hans Voldemar , ta oli sündinud 1874. aastal ning oli esmalaps. -
Eesti lipp
Üliõpilaskorporatsiooni värvide arutamine asutamiskoosolekul, lipu värvide idee tuli Aleksander Mõtuselt. 21. novembril 1918. aastal kuulutas Ajutine Valitsus sinimustvalge Eesti riigilipuks. -
Fr. R. Kreutzwaldi surm
Friederich Reinhold Kretzwaldi ( 26. dets 1803- 25. aug 1882) sündis Kadrinas, Jõepere mõisas. Ta vanemad olid mõisateenijad. Kirjutas lõpuni Eesti rahvuseepose. Maetud on ta Raadi kalmistule. -
Lydia Koidula surm
Koidula suri 1886. aastal rinnavähki. Esialgu maeti tema põrm Kroonlinna, kuid 1946. aastal toodi tema surnukeha Tallinnasse ning maeti Metsakalmistule.
