Keemilised ained ajateljel

  • AD 1

    Vask (Cu)

    Vask (Cu)
    Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle selle madala sulamistemperatuuri ja kerge saadavuse tõttu. Pronksiajal kastutati vaske ehete ja relvade valmistamisel. Vask on metall, selle järjenumber on 29 ja asub IB rühmas neljandas perioodis. Vase sulamistemperatuur on 1083°C
  • 10

    Kuld (Au)

    Kuld (Au)
    Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall ja see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kuld on haruldane metall, mida kasutati raha ja ehete valmistamiseks. Kuld asub kuuendas IB rühmas ja on järjekorranumbriga 79.
  • 30

    Raud (Fe)

    Raud (Fe)
    Raud on metall mis on looduses laialt levinud element, olles sisalduselt maakoores neljandal kohal ja seda leidub ka kosmoses. Raud on keemiline element järjenumbriga 26 ja asub VIIIB rühmas ja 4. perioodis. Raua sulamistemperatuur on 1539°C
  • 40

    Plii (Pb)

    Plii (Pb)
    Plii on esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 4000–3000 eKr. Kõige vanemad plii kasutuskohad on leitud Türgist (pliist helme, umbes 6500 eKr). Plii on metall järjekorranumbriga 82 ja asub kuuendas perioodis IVA rühmas. Plii sulamistemperatuur on 327,46°C.
  • 50

    Tina (Sn)

    Tina (Sn)
    Tina tunti 3500 aastat eKr. Tina on metall järjekorranumbriga 50 ja asub IVA rühmas ja viiendas perioodis. Selle sulamistemperatuur on 232°C.
  • 60

    Antimon (Sb)

    Antimon (Sb)
    Antimoni tunti 3000 aastat eKr, see on poolmetall järjekorranumbriga 51 ja asub asub viiendas perioodis VA rühmas. Normaaltingimustel on ta hõbehall, habras ja halvasti elektrit juhtiv tahke aine. Selle sulamistemperatuur on 630°C.
  • 60

    Hõbe (Ag)

    Hõbe (Ag)
    Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. Hõbe on metalne keemiline element järjekorranumbriga 47 ja asub viiendas perioodis IB rühmas. Hõbe on väga plastne monovalentne mündimetall, millel on säravvalge läige ja on hea elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Hõbeda sulamistemperatuur on 962°C
  • 80

    Elavhõbe (Hg)

    Elavhõbe (Hg)
    Elavhõbedat teati juba 2000 aastat eKr. See on metall järjekorranumbriga 80 ja asub kuuendas perioodis IIB rühmas. Elavhõbe tahkub temperatuuril −38,8°C ja keeb temperatuuril 356°C. Elavhõbedat kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks.
  • 100

    Tsink (Zn)

    Tsink (Zn)
    Tsinki tunti 1000 aastat eKr. See on metall järjekorranumbriga 30 ja asub neljandas perioodis IIB rühmas. Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakasrohelise leegiga. Selle sulamistemperatuur on 419°C ja keemistemperatuur on 907°C.
  • Fosfor (P)

    Fosfor (P)
    Fosfori avastas kaupmees ja alkeemik Hennig Brand aastal 1669. Fosforit kasutati lõhkeainena ja mürkides, seda kasutatakse ka väetamisel. Fosfor on mittemetall järjekorranumbriga 15 ja asub kolmandas perioodis VA rühmas.
  • Koobalt (Co)

    Koobalt (Co)
    Georg Brandt avastas koobalti aastal 1742 Stockholmis, Rootsis. Koobalt on siirdemetall järjekorranumbriga 27 ja asub neljandas perioodis VIIB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 1495°C.
  • Plaatina (Pt)

    Plaatina (Pt)
    Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi, sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Hispaania rändur Antonio de Ulloaa avastas plaatina aastal 1748 oma Lõuna-Ameerika reisil. Plaatina on väärismetall järjekorranumbriga 78 ja asub kuuendas perioodis VIIB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 1770°C ja keemistemperatuur on 3827°C.
  • Nikkel (Ni)

    Nikkel (Ni)
    Nikkel oli kasutusel Vana-Hiinas üle 5000 aasta tagasi, individiuaalsel kujul avastas ja eraldas nikli Rootsi mineraloog Axel Fredrik Cronstedt aastal 1751. Nikkel on metall järjekorranumbriga 28 ja asub neljandas perioodis VIIB rühmas, see on läikiv metall, kerge ja kuldse varjundiga. Selle sulamistemperatuur on 1455°C ja keemistemperatuur on 2913°C.
  • Vismut (Bi)

    Vismut (Bi)
    Claude François Geoffroy avastas vismuti aastal 1753. Aastal 2003 avastati, et isotoop on kergelt radioaktiivne, kuid lagunemine on nii aeglane, et selle isotoobi poolestusaeg ületab miljard korda universumi eluea ja see on väga halb soojusjuht. Vismut on metall järjekorranumbriga 83 ja asub kuuendas perioodis VA rühmas. Selle sulamistemperatuur on 271°C.
  • Magneesium (Mg)

    Magneesium (Mg)
    Šoti keemik ja füüsik Joseph Black avastas magneesiumi aastal 1755. Magneesium on tuleohtlik ja seda kasutatakse pürotehnikas. Magneesium on metall järjekorranumbriga 12 ja asub kolmandas perioodis IIA rühmas. Selle sulamistemperatuur on 648,8°C ja keemistemperatuur on 1107°C.
  • Vesinik (H)

    Inglise keemik Henry Cavendish avastas vesiniku aastal 1766. Vesinik on mittemetall järjekorranumbriga 1 ja asub esimeses perioodis IA rühmas. Vesinik on lihtsaima aatomiehitusega ja väikseima aatommassiga element.
  • Mangaan (Mn)

    Mangaan (Mn)
    Rootsi keemik Torbern Bergman avastas mangaani aastal 1770. Mangaan on metall järjekorranumbriga 25 ja asub neljandas perioodis VIIB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 1244°.
  • Hapnik (O)

    Rootsi keemik Carl Wilhelm Sceele avastas hapniku aastal 1772 aga sellele andis nime Prantsuse keemik Antoine Lavoisier. Hapnik on vajalik põlemiseks ja fotosünteesiks. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall järjekorranumbriga 8 ja asub teises perioodis VIA rühmas.
  • Lämmastik (N)

    Šoti keemik Daniel Rutherford avastas lämmastiku aastal 1772. oatemperatuuril on lämmastik väga stabiilne gaas ning enamasti ei reageeri hapniku, vesiniku ega enamiku teiste elementidega. Lämmastik on mittemetall järjekorranumbriga 7 ja asub teises perioodis VA rühmas.
  • Baarium (Ba)

    Baarium (Ba)
    Carl Wilhelm Scheele avastas Baariumi aastal 1772. Baariumi nimi pärineb kreeka sõnast barys, mis tähendab “rasket”. Baarium on keemiliselt väga aktiivne metall järjekorranumbriga 56 ja asub kuuendas perioodis IIA rühmas.
  • Kloor (Cl)

    Kloor (Cl)
    Carl Wilhelm Scheele avastas kloori aastal 1774. Kloor on üks aktiivsemaid mittemetalle, millel on suur elektronafiinsus ja elektronegatiivsus, selle järjekorranumber on 17 ja asub kolmandas perioodis VIIA rühmas. Selle sulamistemperatuur on -100,98°C ja keemistemperatuur on -34,6°C.
  • Väävel (S)

    Väävel (S)
    Väävlit tunti Hiinas juba kahekümnendal sajandil eKr aga esimesena tunnistas väävlit Antoine Lavoisier aastal 1777. Väävel on keemiliselt aktiivne mittemetall järjekorranumbriga 16 ja asub kolmandas perioodis VIA rühmas.
  • Molübdeen (Mo)

    Molübdeen (Mo)
    Carl Wilhelm Scheele avastas kloori aastal 1778. Umbes 25% toodetud molübdeenist läheb roostevaba terase tootmiseks, umbes 25% määrdeainete tootmiseks ja umbes 50% muuks otstarbeks, peamiselt mitmesuguste rauasulamite tootmiseks. Molübdeen on metall järjekorranumbriga 42 ja asub viiendas perioodis VIB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 2623°C.
  • Volfram (W)

    Volfram (W)
    Carl Wilhelm Shceele avastas volframi aastal 1781. Kõrge sulamistemperatuuri pärast kasutatakse volframit hõõglampide niitide valmistamiseks samuti kaarlampides ja elektrontorudes. Volframit kasutatakse ka kiirlõiketerase legeerimismaterjalina, mis säilitab lõiketerade kõvaduse veel 800 ºC juures. See on metall järjekorranumbriga 74 ja asub kuuendas perioodis VIB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 3422ºC.
  • Telluur (Te)

    Telluur (Te)
    Franz-Joseph Müller von Reichenstein avastas telluuri aastal 1782 Rumeenias. Telluur on üks haruldasemaid elemente maakoores: arvatavasti umbes üks osa miljardist. Seega on telluur haruldasem kui kuld, hõbe või plaatina. Telluur on poolmetall järjekorranumbriga 52 ja asub viiendas perioodis VIA rühmas.
  • Süsinik (C)

    Prantsuse keemik Antoine Lavoisier avastas süsiniku aastal 1789. Süsinik on väga oluline element, milleta elu ei oleks võimalik. Süsinik on mittemetall järjenumbriga 6 ja asub teises perioodis IVA rühmas.
  • Tsirkoonium (Zr)

    Tsirkoonium (Zr)
    Saksa keemik Martin Heinrich Klaproth avastas tsirkooniumi aastal 1789. Tsirkoonium on hõbehall ja läikiv tahke metall järjenumbriga 40 ja asub viiendas perioodis IVB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 1852°C ja keemistemperatuur on 4377°C.
  • Arseen (As)

    Arseen (As)
    Antoine Lavoisier avastas arseeni aastal 1789. Selle nimi tuleb kreekakeelsest sõnast arsenikon, mis tähendab mehelikkus, tugevus. Arseen on poolmetall järjenumbriga 33 ja asub neljandas perioodis VA rühmas.
  • Titaan (Ti)

    Titaan (Ti)
    Cornwallis William Gregot avastas titaani Inglismaal aastal 1791. Nime sai titaan Martin Heinrich Klaprothilt Kreeka mütoloogia Titaanide järgi. Titaan onmetall järjenumbriga 22 ja asub neljandas perioodis IVB rühmas.
  • Ütrium (Y)

    Ütrium (Y)
    Soome keemik ja füüsik Johan Gadolin avastas ütriumi aastal 1794. Ütriumit kasutatakse eelkõige fosfooride valmistamiseks, näiteks punaseid fosfoore kasutatakse telerite kineskoopides, kuvarites ja leedekraanides. Looduses pole kunagi leitud ütriumit puhta elemendina, alati on see seotud lantanoididega. Ütrium on siirdemetall järjenumbriga 39 ja asub viiendas perioodis IIB rühmas.
  • Kroom (Cr)

    Louis Nicolas Vauquelin avastas kroomi aastal 1797. Kroom on vastupidav ja seetõttu kasutatakse seda metalli hävimise kaitseks. Kroom on metall järjenumbriga 24 ja asub neljandas perioodis VIB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 1857°C.
  • Vanaadium (V)

    Vanaadium (V)
    Andrés Manuel del Río Fernández avastas vanaadiumi aastal 1801. Vanaadium on metall järjenumbriga 23 ja asub neljandas perioodis VB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 1902°C.
  • Nioobium (Nb)

    Nioobium (Nb)
    Charles Hatchett avastas nioobiumi aastal 1801. Hatchett andis elemendile nimeks kolumbium, ent Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit nimetas alles 1950. aastal pärast sajandipikkust vaidlust elemendi nioobiumiks. Nioobium on metall järjenumbriga 41 ja asub viiendas perioodis VB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 2477°C.
  • Tantaal (Ta)

    Tantaal (Ta)
    Anders Gustaf Ekeberg avastas tantaali aastal 1802. Tantaal on metall järjekorranumbriga 73 ja asub kuuendas perioodis VB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 3017°C.
  • Osmium (Os)

    Osmium (Os)
    Smitson Tennat avastasosmiumi aastal 1803. Osmium on hõbe, kõvaja habras tahke aine. See on väärismetall järjekorranumbriga 76 ja asub kuuendas perioodis VIIB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 3033°C.
  • Palladium (Pd)

    Palladium (Pd)
    William Hyde Wollaston avastas pallaadiumi aastal 1803. Pallaadium on hõbevalge intensiivse läikega metall. Pallaadium on metall järjekorranumbriga 46 ja asub viiendas perioodis VIIB rühmas.
  • Iriidium (Ir)

    Smitson Tennant avastas iriidiumi aastal 1803. Iriidium on hõbedane, kõba ja rabe metall. Iriidium on väärismetall järjekorranumbriga 77 ja asub kuuendas perioodis VIIB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 2466°C.
  • Roodium (Rh)

    Roodium (Rh)
    William Hyde Wollaston avastas roodiumi aastal 1804. Omadustelt on roodium plaatinametall ja väärismetall. Roodium on väärismetall järjekorranumbriga 45 ja asub viiendas perioodis VIIB rühmas- Selle sulamistemperatuur on 1964°C.
  • Naatrium (Na)

    Naatrium (Na)
    Naatriumit tuntakse juba antiikajast aga esimesena avastas selle Sir Humphry Davy aastal 1807. Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leidub inimeste igapäevaelus. Naatrium on leelismetall järjekorranumbriga 11 ja asub kolmandas perioodis IA rühmas. Selle sulaistemperatuur on 98°C.
  • Kaalium (K)

    Inglise teadlane Humphry Davy avastas kaaliumi 6. oktroobril aastal 1807. Kaalium on üks peamisi radioaktiivse kiirguse allikaid. Kaalium on leelismetall järjekorranumbriga 19 ja asub neljandas perioodis IA rühmas.
  • Kaltsium (Ca)

    Kaltsium (Ca)
    Inglise keemik Humphry Davy avastas kaltsiumi aastal 1808. Kaltsium on maakoores massi poolest levikult viies element hapniku, räni, alumiiniumi ja raua järel ja see on tugevate luude alustala. Kaltsium on järjekorranumbriga 20 ja asub neljandas perioodis IIA rühmas.
  • Strontsium (Sr)

    Strontsium (Sr)
    Inglise keemik Humphry Davy avastas strontsiumi aastal 1808 ja see on oma nime saanud Strontiani küla järgi, kus element avastati. Strontsium on leelismetall järjekorranumbriga 38 ja asub viiendas perioodis IIA rühmas.
  • Boor (B)

    Boor (B)
    2 Prantsuse keemikut nimedega Joseph Louis Gay-Lussac ja Louis Jacques Thenard avastasid boori aastal 1808. Boor on mittemetall järjekorranumbriga 5 ja asub teises perioodis IIA rühmas. Selle sulamistemperatuur on 2076°C.
  • Fluor (F)

    Fluor (F)
    Prantsuse füüsik Andre-Marie Ampere avastas fluori aastal 1810, see on kõige aktiivsem haogeen, normaaltingimustel kollakas gaas. Fluor on halogeen järjekorranumbriga 9 ja asub teises perioodis VIIA rühmas.
  • Jood (I)

    Jood (I)
    Prantsuse insener Bernard Courtois avastas joodi aastal 1811. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena. Jood on väheaktiivne halogeen järjekorranumbriga 53 ja asub viiendas perioodis VIIA rühmas. Selle sulamistemperatuur on 113°C ja keemistemperatuur 184°C mille aur on lillakas.
  • Seleen (Se)

    Kaks Rootsi keemikut Jöns Jakob Berzelius ja Johann Gottlieb Gahn avastasid seleeni aastal 1817. Seleeni kasutatakse meditsiinis palju. Seleen on mittemetall järjekorranumbriga 34 ja asub neljandas perioodis VIA rühmas.
  • Kaadmium (Cd)

    Kaadmium (Cd)
    Karl Samuel Leberecht Hermann ja Friedrich Stromeyer avastasid kaadmiumi aastal 1817. Kaadmium on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi. Kaadmium on metall järjekorranumbriga 48 ja asub viiendas perioodis IIB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 321°C ja keemistemperatuur on 767°C.
  • Liitium (Li)

    Liitium (Li)
    Rootslane Johann Arfvedson avastas liitiumi aastal 1817. Normaaltingimustes on liitium kõige väiksema tihedusega metall ja seda kasutatakse akudes. Liitium on metall järjekorranumbriga 3 ja asub teises perioodis IA rühmas. Selle sulamistemperatuur on 180°C.
  • Räni (Si)

    Räni (Si)
    Rootsi keemik Jöns Jacob Berzelius avastas räni aastal 1823. Räni on teine enim levinud element maakoores (umbes 28%). Kivi, liiv, savi ja muld koosnevad väga suures osas ränimineraalidest. Röni on mittemetall järjekorranumbriga 14 ja asub kolmandas perioodis IVA rühmas. Selle sulamistemperatuur on 1417°C.
  • Alumiinium (Al)

    Alumiinium (Al)
    Taani füüsik ja keemik Hans Chrisitan Orsted tootis puhastamata vormis alumiiniuit kõige esimesena aastal 1825. Alimiinium on hübehall, pehme, plastne metall ja kõige levinum element maakoores. Alumiinium on metall järjekorranumbriga 13 ja asub kolmandas perioodis IIA rühmas. Selle sulamistemperatuur on 660°C ja keemistemperatuur 2519°C.
  • Broom (Br)

    Broom (Br)
    Prantsuse keemik Antoine Jerome Balard ja Saksa keemik Carl Jacob Lövig avastasid broomi aastal 1825. Broom on tugev oksüdeerija ja reageerib paljude liht- ja liitainetega. Broom on inimkehale söövitav ja ärritav. Broom on halogeen järjekorranumbriga 35 ja asub neljandas perioodis VIIA rühmas. Selle keemistemperatuur on 58°C ja külmumistemperatuur on -7°C.
  • Ruteenium (Ru)

    Ruteenium (Ru)
    Tartus sündinud Karl Ernst Claus avastas ruteeniumi aastal 1844. Ruteenium on väärismetall järjekorranumbriga 44 ja asub viiendas perioodis VIIB rühmas.
  • Tallium (Tl)

    Tallium (Tl)
    William Crookes avastas talliumi aastal 1861. Tallium on metal järjekorranumbriga 81 ja asub kuuendas perioodis IIA rühmas. Selle sulamistemperatuur on 304°C.
  • Rubiidium (Rb)

    Rubiidium (Rb)
    Saksa füüsik Gustav Robert Kirchhoff ja saksa keemik Robert Wilhelm Bunsen avastasid rubiidiumi aastal 1861. Normaaltingimustel on rubiidium pehme hõbedane metall järjekorranumbriga 37 ja asub viiendas perioodis IA ühmas. Selle sulamistemperatuur on 39°C ja keemistemperatuur 688°C.
  • Tseesium (Cs)

    Tseesium (Cs)
    Robert Wilhelm Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff avastasid tseesiumi aastal 1861. Tseesium on väga reaktsioonivõimeline, väga pehme, kuldse värviga, väga puhtas vormis hõbedaselt läikiv metall. Kuna tseesium reageerib õhuga kohe ja väga aktiivselt, hoitakse seda suletult klaasampullis. Tseesium on leelismetall järjekorranumbriga 55 ja asub kuuendas perioodis IA rühmas.
  • Indium (In)

    Indium (In)
    Hieronymous Theodor Richter ja Ferdinand Reich avastasid indiumi aastal 1863. Indium on hea elektrijuht ja see sai oma nime tugeva indigosinise spektrijoone järgi. Indium on metall järjekoranumbriga 49 ja asub viiendas perioodis IIA rühmas. Selle sulamistemperatuur on 156°C.
  • Heelium (He)

    Heelium avastati spektroskoobi abil kõigepealt Päikesel. Prantsuse astronoom Pierre Jules Janssen avastas heeliumi 18. augustil aastal 1868 ja samal aastal 20. oktoobril avastas heeliumi ka inglise astronoob Norman Lockyer. 28 aastat hiljem õnnestus see element ka Maal avastada. Heelium on nime saanud kreeka päikesejumala Heliose järgi. Heelium on väärisgaas järjekorranumbriga 2 ja asub esimeses perioodis VIIA rühmas.
  • Gallium (Ga)

    Gallium (Ga)
    Lecoq de Boisbaudran avastas galliumi aastal 1875. Gallium on metall järjekorranumbriga 31 ja asub neljandas periooduis IIA rühmas. Tahke galliumi sulamistemperatuur on 29,8°C.
  • Skandium (Sc)

    Skandium (Sc)
    Lars Fredrik Nilson avastas skandiumi aastal 1879. Uue elemendi nimetas ta oma kodumaa ladinakeelse nime järgi skandiumiks. Skandium on metall järjekorranumbriga 21 ja asub neljandas perioodis IIIB rühmas.
  • Germaanium (Ge)

    Germaanium (Ge)
    Saksa keemik Clemens Winkler avastas germaaniumi aastal 1886. Germaanium on läikiv, kõva ja hõbedane aine, see on pooljuht ja seda leidub seetõttu elektroonikas. Germaanium on poolmetall järjekorranumbriga 32 ja asub neljandas perioodis IVA rühmas. Selle sulamistemperatuur on 938°C.
  • Argoon (Ar)

    Keemikud William Ramsay ja John William Strutt avastasid argooni aastal 1894. Argoon moodustab umbes 0,9% Maa atmosfäärist. Ta on väärisgaasidest Maal kõige levinum, mistõttu teda kasutatakse odava inertse keskkonnana. Argoon on väärisgaas järjekorranumbriga 18 ja asub kolmandas perioodis VIIIA rühmas.
  • Neoon (Ne)

    Neoon (Ne)
    William Ramsay ja Morris Travers avastasid neooni 1898. Neoonlampide punakas-oranži valgust kasutatakse laialdaselt neoonreklaamis. Sõna "neoon" kasutatakse selles seoses ka teiste gaaside puhul, mis annavad teisi värve. Vedelat neooni kasutatakse ka odava krüogeense külmutusagensina. Neoon on väärisgaas järjekorranumbriga 10 ja asub teises perioodis VIIIA rühmas.
  • Radoon (Rn)

    Friedrich Ernst Dorn avastas radooni aastal 1898. Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on see inimestele ohtlik. Radoon on väärisgaas järjekorranumbriga 86 ja asub kuuendas perioodis VIIIA rühmas.
  • Poloonium (Po)

    Poloonium (Po)
    Abielupaar Pierre ja Marie Curie avastasid polooniumi aastal 1898. Nimetus anti Marie Curie sünnimaa Poola järgi ja see on tervist kajustav looduslik kiirgusallikas. Poloonium on metall järjekorranumbriga 84 ja asub kuuendas perioodis VIA rühmas. Selle sulamistemperatuur on 254°C ja keemistemperatuur on 952°C.
  • Krüptoon (Kr)

    Krüptoon (Kr)
    William Ramsay ja Morris Travers avastasid krüptooni aastal 1898 Suurbritannias, seda kasutatakse valgustite, valgusreklaamide ja laserite valmistamiseks. Selle nimi on tuletatud kreekakeelsest sõnast kryptós ja tähendab "peidetud". Krüptoon on värvitu ja lõhnatu väärisgaas järjekorranumbriga 36 ja asub neljandas perioodis VIIIA rühmas.
  • Ksenoon (Xe)

    Ksenoon (Xe)
    Keemikud William Ramsay ja Morris Travers avastasid ksenooni 12. juulil 1898. Ksenoon on raske, lõhnatu ja värvitu gaas. Seda on väikesteskogustes Maa atmosfääris. Ksenoon on väärisgaas järjekorranumbriga 54 ja asub viiendas perioodis VIIIA rühmas.
  • Luteetsium (Lu)

    Luteetsium (Lu)
    Carl Auer von Welsbach ja Georges Urbain avastasid luteetsiumi aastal 1906. Luteetsium on lantanoid ja haruldane muld metall. See on metall järjekorranumbriga 71 ja asub kuuendas perioodis IIIB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 1552°C.
  • Hafnium (Hf)

    Hafnium (Hf)
    Ungari keemik Georg von Hevesy ja hollandi füüsik Dick Coster avastasid hafniumi aastal 1923. Hafnium on looduses vähelevinud element, levikult maakoores umbes 45. kohal. Hafnium on hõbehall siirdemetall järjekorranumbriga 72 ja asu kuuendas perioodis IVB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 2233°C ja keemistemperatuur on 4603°C.
  • Reenium (Re)

    Reenium (Re)
    Sakslased Walter noddack, Otto Berg ja Ida Tacke avastasid reeniumi aastal 1925, nad nimetasid selle Reini jõe järgi. Reenium on metall järjekorranumbriga 75 ja asub kuuendas perioodis VIIB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 3186°C.
  • Tehneetsium (Tc)

    Emilio Segre ja Carlo Perrier avastasid tehneetsiiumi aastal 1937. Tehneetsium on metall järjekorranumbriga 43 ja asub viiendas perioodis VIIB rühmas. Selle sulamistemperatuur on 2157°C.
  • Astaat (At)

    Astaat (At)
    Kenneth Ross, Emilio Segre ja Dale R. Corson avastasid astaadi aastal 1940. Astaat esineb looduslikul kujul ja selle poolestusaeg on 8,3 tundi, nii et ui see looduslikult tekib, siis kauaks teda pole. Astaat on mittemetall järjekorranumbriga 85 ja asub kuuendas perioodis VIIA rühmas.