20. saj Kirjandus

  • Period: to

    Modernism

    Peamised tunnused: eksperimentaalsus, metatekstide levik ja areng, esteetiline mõtlemine ja ideoloogia
    Voolud: sümboolika, futurism, sürrealism, ekspressionism, dadaism
    Kirjandusvoolude teket soodustasid progress tehnoloogias ja ühiskonnas, masstootmine, leiutised
    Kirjanikud: Virgina Woolf, James Joyce, Eduard Vilde, Anton Hansenn Tammsaare
    Näited kirjandus: "Ulysses", "to the Lighthouse"
    Näited filmis: "The Lovers", "Hiroshima Mon Amour"
  • Period: to

    Eksistentsialism

    Eeelkõige filosoofiline ja seejärel kirjanduslik stiil, populiseerus peale Teist Ilmasõda
    Tunnused: enesega seotud mõtlemine, universumi ükskõiksus, pidev negatiivne järelkaja ja tulemused
    Kirjanikud: Albert Camus, Jean-Paul Sartre
    Näited kirjanduses: "Olemine ja eimiski", "Iiveldus", "Sisyphose müüt", "Võõras"
    Näited filmis: "The Last Laugh", "Modern Times", "The Trial"
  • Fururism

    Peamised tunnused: tulevikukunst, praktika domineerimine üle tunnete, agressiivne kujutamise stiil, tähelepanu äratamine tuleviku osas
    Suuresti ainult Itaalia fenomen kuid sarnaseid liikumisi oli ka mujal Euroopas(nt. jõudis eestisse 1910)
    Kirjanikud: Vladimir Majakovski,Filippo Tommaso Marinetti, Albert Kivikas, Erni Hiir, Arthur.C.Clarke
    Näited Kirjanduses: "Pilv Pükstes", "Selgrooflööt"
    Näited filmis: "A Clockwork Orange"
  • Period: to

    Teadvuse vool

    Teadvuse voolu eesmärgiks on kujutada mitmetasandilist mõtete ja tunnente voolu inimese peas. Ehkki see algas umbes 1880.-ndatel kuid saavutas oma kõrguse 1930.-ndatel Woolfi, Joyce'i ja Proustiga. Nende kirjanike teoseid ühendab üks ühine joon, raamatu sisu keskendub rohkem mõtete kirjeldamisele kui lugu edasi viivate tegevuste kirjeldamisele. Seda on ka kirjeldatud kui sisemise monoloogi jäädvustamist läbi kirjanduse. Dialoog leiab aset inimese peas iseendaga ning mitte teiste inimestega.
  • Marcel Proust

    Prantsuse novelist ja esseist kelle tähtteoseks, mida on ka kutsutud 20. sajandi üheks kõige mõjukamaks teoseks, on "Kadunud aega otsides". Juba noorest saati oli ta silmapaistev kirjanik ning töötas eluaja kirjanduse ja ajakirjandusega. Tema loomingu keskmeks on üle 2000 tegelasega novellikogu, mida ta kirjutas peaaegu 13 aastat. Proust on moodsa aja novelistide mõõdupuuks ja paralleliks võetud mitmed korral.
  • Kafka

    Kafka kuulub kirjanike hulka, kelle nimed ja looming on igaveseks raiutud kirjandusajaloo kivisse. Teda on tihti toodud mõõdupuuks ja võrdluseks läbi aja. Tema kirjandustiil, mis seob realismi ja fantastikat annavad tema teostele ootamtu ebarealismi äratundmise ja nauditava kihilisuse. Loomingu keskmeks on kõikvõimas kurjus ja/või saatus, mis viib elutrepil kolinal alla. Tema teosed "Metamorfoos" ja "Protsess" on andnud inspiratsiooni paljudele. Kafka ise tahtis põletada seda, mida ta kirjutas,
  • Period: to

    Hemingway

    Ernest Hemingway on suurele osale eestlastest ja maailmale tuntud kirjanik, kelle sulest on tulnud raamatud nagu "Vanamees ja meri", "Kellele kukub kell" ja "Surm pärastlõunal". Hemingway stiil on lihtne, seda iseloomustavad lihtlaused ning kerge süžee. Kuid mitmed teadlased ja kirjandusfanatid on kirjeldanud Hemingway kirjutamise stiili kui "skeletti". See koosneb lihtsatest, lühikestest ja mõnest pikemast jupist, mis kokku moodustavad literatuurselt keeruka ja võimsa loomingu.
  • James Joyce

    Joyce oli Iiri päritolu novelist ja poeet. Teda tuntakse enim tema raamatu "Ulysses" kaudu. Raamat oli ja on küllaltki vastuolulise sisuga ja seetõttu ei avaldatud seda Ameerikas enne 1933. aastat. Joyce oli raamatu juba palju varem kirjutanud kuid ei olnud suuteline leidma kirjastust, mis seda avaldaks kuni 1922. aastani. Raamat ise on unikaalse kirjandusliku lahendusega, kus iga peatükk esindab ühte tundi ühest päevast. Joyce teeb eriliseks tema võime kirjeldada elu Dublinis läbi mitme aspekti
  • Sürrealism

    Üle 20. sajandi kestev kirjandusvool, kuid 1924. aastal asutati Pariisi sürrealistlik koolkond ja kirjutati sürrealismi manifesto Andre Bretoni poolt. Hääbus 1940.-ndatel kuid naases 60.-ndatel. Eestisse jõudis 1930.-ndatel kuid ei jäänud kestma.
    Tunnused: "Veritas" ehk "Tõde" levitamine, ebareaalsus, unenäod, ootamatud kontrastid ja kõrvutamised
    Kirjanikud: Ilmar Laaban, Jüri Üdi, K.Ristikivi, Andre Breton, Marcel Duchamp
    Näited kirjanduses: "Metamorfoos", "Nadja", "Manifesto of Surrealists"
  • Virginia Woolf

    Woolf on üks esimesi feministe ja kirjanike. Kuna ta sündis jõukasse Inglise perre, sai ta kõrghariduse privileegi, mis väljendub ta teostes teadvuse vooluna. Teda on ka nimetatud üheks esimeseks modernistiks, kuna tema teosed on tulnud 70. ja 80.-ndatel uuesti moodi. Enda eluajal oli ta maailmasõdade vahelisel perioodil kirjanduses suurkuju ja kirjanduslik eeskuju. Tema loomingu "Mrs.Dalloway" ja "To The Lighthouse" eesmärgiks on kirjeldada naise ja perekonna lahkhelisid tolleaegse ajastuga.
  • John Steinbeck

    Steinbecki peetakse lääne kirjanduse suurkujuks, tihti toodud realismi ja sotsiaalse huumori kuningaks. Tema kirjanduslik looming on lai ja vägagi mahukas, kuid kaks neist seisavad üle kõige- "Grapes of Wrath", mis on teeninud talle ka Pulitzeri, ja "Of Mice and Men". Tema teosed keskenduvad Kalifornia osariigile ning saatusele ja ebaõiglusele. Kuid seda kõike saatis vari, tema varjuline kritiseerimine lääne kapitalismist tõi talle enda eluajal suurt tähelepanu ja halba kultust.
  • Period: to

    Ulmekirjandus

    Tunnused: kujutab maailma mida pole olemas, tugineb mütoloogial, side reaalsusega puudub.
    Liigid: imeulme, õudusulme ja teadusulme
    Ajastud: kuldne ajastu(1938-1946), uus laine(1960-1970) ja küberpunk(1980-praegu).
    Kirjanikud: Frank Herbert, J.R.R. Tolkien, Stephen King
    Näited kirjanduses: "Düün", "Sõrmuste Isand", "The Shining"
  • Period: to

    Eesti kirjanduis peale Teist Maailmasõda

    Peale Nõukogude Liidu võimule tulekut pidid mitmed kirjandusliidud lahku minema ja kirjanikud pagema eestist. Uuudiskirjandus muutus seega haruldaseks ja enamus sellest oli luule. Need kes jäid eestisse tapeti või hakkasid tootma Nõukogude propagandat. Lisaks oli iseloomulik ka pidev paberi ja tindi defitsiit. Siiki kirjanikud nagu Marie Under ja Betti Alver kirjutasid "Mureliku suuga" ja "Leib"
  • Czeslaw Milosz

    Leedus sündinud kuid Poolas üles kasvanud kirjanik. Kirjutas Auschwitzis veetud ajast, seesmisest hirmust ja inimeste dekadentsist. Lahkus Poolast 1960 ja sai Ameerika kodakondsuse 1970. Sai Nobeli preemia 1980 kirjalike saavututste eest. Kirjutas "Vangistatud mõistus"
  • Period: to

    Auschwitzi kirjandus

    Keskendub vangi/töö/hukkamislaagrites elanud inimeste kannatustele ja piinade kirjeldamisele. Samuti ka hirmust natside ja küüditamise eest Ida-Euroopas.
    Luulet ei ole sellel teemal kuna Holokaust "võttis sõnatuks"
  • George Orwell

    Pärisnimega Eric Arthur Blair on Indias sündinud Inglise kirjanik. Peale Hispaania kodusõjas võitlemist hakkas vihkama kommunismi. Hakkas kirjutama Cornwallis 1927. Kirjutas "Loomade farm" ja "1984". Kirjutas raamatuid allegooriatele ehitades ja on mitmete selliste terminite nagu "Suur Vend", "Tõeministeerium" ja "Mõttepolitsei" looja.
  • William Faulkner

    Lapsest saati kirjandushuvilisest Faulkner, kes eelistas raamatuid haridusele on Ameerika novelist ja poeet. Ehkki Faulkneri teosed oli üleüldiselt populaarsed ja edukad 20. ja 30.-ndatel, tõi tema nime esiplaanile kirjanduses 1949 saadud Nobeli preemia. Mitmed tema raamatud on nimetatud 20. sajandi 100 parima teose hulka, nt. "Fable", "The Reivers", "Raevu hääl", "As I lay Dying" ja "Absalom,Absalom!". Tema looming oli tugevalt seotud tema sünnikoha, Missisippi osariigiga, Lafayette maakonnaga.
  • Period: to

    Absurditeater

    Tunnused: modernistlik, lähtub maailma ja inimese elu painavatest absurdlikest ideedes, ringjas/korduv tegeus, põhjuste puudulikus, ühiskonnale tüüpilised tegelased.
    Kirjanikud: Samuel Beckett, Eugene Ionesco, Martin Esslin
    Näited teatrist: "Godot'd oodates", "Sõnadeta vaatemäng", "Õnnelikud päevad"
  • Vladimir Nabokov

    Vene päritolu USA kirjanik, kes sündis Peterburgis, elas Ukrainas, Inglismaal, Berliinis, Prantsusmaal ja viimaseks USAs.
    Ta on kirjutanud vene keeles luulet ja inglise keeles novelle. Nt. "Mary", "Kahvatu Leek", "PniN" ja tema kuulsaim teos mis on tekitanud palju vastukaja läbi aastate "Lolita".
  • Biitnikud

    NB! Enne oli biitnikud ja siis The Beatles!
    Biitnikuid ühendas ühiskonna madalateks lülideks olemine ja boheemlus. Esimesena kirjeldas Herb Caen biitnike. Nn "Beat" kultuur on rohkem eluviis kui kirjandusstiil. Biitnike ristiisaks on Kenneth Rexroth. Üks suurimad selle stiili kirjanike on William H. Burroughs, kes tegi New Yorgis biitnikest kirjandusliidu. Biitnike kirjanduse ühisteks joonteks on narkootikumide mõju all olevad tunded ja maailmapilt, seksuaaleskapaadid. Näide: luuletus "Howl"
  • Period: to

    Kuldsed kuuekümnendad

    Eestis hakkasid tekkima "raudsesse eesriidesse" praod leevendades vaimse surutist. Sellega kasvas noorte aktiivsus, tekkisid kunsti rühmitused ANK64 ja SOUP69. Tehti luuekassette; mis olid miniatuursed luulekogumikud. Seetõttu on see saanud nime luulekümmend. Kirjanikud: Paul Erik Rummo, Mats Traat, Enn Vetemaa, Hando Runnel.
  • Jaan Kaplinski

    Eesti enim tõlgitud ja tuntuim kirjanik maailmas Jaan Kaplinski on kirjutanud mitmeid eestlust säilitanud ja edasi kandnud luulekogusi nagu "Jäljed allikal" ja "Tolmust ja värvidest". Ehkki tal on kõrgharidus prantsuse filoloogias, tema kirjandusalased ja poliitilised mõjutused on ilmnenud eestis ja maailmas. Tema esseed puudutavad laia valikut teemadest alustades hiina luulest, keele filosoofiast kuni eestluse olemusest. Ta on ka kirjutanud alla "40 kirjale"
  • Sergei Dovlatov

    Sündis Venemaal ja töötas vangivalvurina kuni kolis 1962. aastal Tallinna, kus ta töötas ajakirjanikuna. 1978. aastal kolis ta New Yorki. Tema raamat "Kompromiss" on tema Eestis elatud perioodist. Tema kirjandusstiilis oli reegel, mis nõudis lauses iga sõna algamist erineva tähega. Tema looming on keskendunud 60. ja 70.-ndate elust NSV-s. Veel on tema loomingus "Kohver", "Tsoon", "Nähtamatu raamat".
  • Period: to

    Psühholoogiline modernism Eestis

    Suur kirjandusvool ja mõtteviis 70.-ndate eestis. Selle aluseks on V.Vahingu ja M.Bergi looming. Peamiseks tunnuseks on inimese tunnete ja mõtete sidusus. Inimese elu väljendamine läbi tema pea mitte silmade ja tegude.
  • Period: to

    Postmodernism

    Postmodernism esindab 20. sajandi lõppu ning on iroonia, skeptisismi ja normaliteetidele vastuastumise ühine nimetus. Sellega on seotud mitmed ideoloogiad ja mõtteviisid nagu universalism, sotsiaalfilosoofia ja absoluutne tõde. Siiani vaieldakse, kas postmodernism on läbi või on liigutud juba post-postmodernismile.
    Kirjanikud: Thomas Pynchon, Italo Calvino, Michel Foucault, Jacques Derrida.
    Näited: "White Noise", "This Not A Pipe", "Mantissa"
  • Mati Unt

    Mati Unt on eesti kirjanik ja teatrilavastaja ning ühe kõige eesti menukama romaani "Sügisball" autor. Tema looming on peamiselt keskendunud postmodernismile, inimese psühhoanalüüsile, mõttemaailmale. Ta on enda eeskujuks ja inspiratsiooniks pidanud Kafkat. Unt on lavastanud näidendeid Vanemuises, Noorsooteatris ja Draamateatris. Ta on ka kirjutanud alla "40 kirjale".
  • Umberto Eco

    Eco perenimi on tal võetud ja tuleb ladina keelest "Ex Caelis Oblatus" tähendades "pakutud taeva poolt". Team stiili iseloomikud jooned on vihjed ajaloole ja kirjandusele tema teostes ning keerukas süžee ja sõnavara. Tema debüüdiks oli "Il nome della Rosa", millele järgnes mitu edukat raamatut. Isegi aasta enne tema surma aastal 2015 välja antud raamat "Olematu number" on säilitanud tema stiili.
  • Hando Runnel

    Üks suurimad eesti kirjanike, kes on kirjutanud luulet ja lastekirjandust.Tema kirjanduslikud mõjutused on teeninud talle Iseseisvuse Taastamise Tänukivi. Ta on ainus akadeemik/professor kellel pole kõrgharidust, ehkki ta alustas kõrgkooli 2 korda. Tema kuulsaim luulekogu "Punaste Õhtute Purpur" räägib eestlase suhtest kodumaaga ja enda emakeele ja eestluse säilimisega.