Elements

Keemiliste elementide avastamine

By Markus Mõttus 8.r klass loovtöö 2015/16
  • 100

    Vask

    Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati vaske relvade, ehete ja muu sellise tegemisel. Vask on keemiline element järjenumbriga 29, asub neljandas perioodis ja IB rühmas. Omaduste poolest on vask metall. Tema sulamistemperatuur on 1083°C.Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask on plastiline metall.
  • 120

    Kuld

    Kulda teati juba 6000 aastat eKr. Kuld on järjekorranumbriga 79, asub kuuendas perioodis IB rühmas. Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kuld on valuutametall, mille vanim kasutusala on juveeltoodete valmistamine ja müntide vermimine.
  • 140

    Raud

    Raud avastati juba 5000 aastat eKr. Raud on keemiline element järjenumbriga 26, asub perioodilisussüsteemi VIIIB rühmas ja 4. perioodis. Omadustelt on raud metall. Raua sulamistemperatuur on 1539°C. Raud on kõige levinum element Maa koostises.
  • 160

    Plii

    Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 4000–3000 eKr. Kõige vanemad plii kasutuskohad on leitud Türgist 6500 eKr. Plii järjekorranumber on 82, asub kuuendas perioodis IVA rühmas. Plii kuulub metallide hulka. Ta on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe.
  • 180

    Tina

    Tina tunti juba 3500 aastat eKr. Ta järjenumber on 50 ning asub IVA rühmas ja viiendas perioodis. Tina on metall. Ta sulamistemperatuur on 232°C. Ta ei ole toksiline. Tina on looduses vähelevinud, kuid esineb maagina.
  • 200

    Hõbe

    Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. Hõbe on keemiline element järjenumbriga 47, asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi viiendas perioodis IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne. Hõbedat on juba kaua kasutatud väärismetallina.
  • 200

    Antimon

    Antimoni tunti juba 3000 aastat eKr, aga esimese isolatsiooni tegi aastal 1540 Vannoccio Biringuccio. Antimon on keemiline element järjenumbriga 51, asub viiendas perioodis VA rühmas. Omadustelt on antimon poolmetall. Normaaltingimustel on ta hõbehall, habras, halvasti elektrit juhtiv tahke aine. Ta sulamistemperatuur on 630°C.
  • 220

    Elavhõbe

    Elavhõbedat teati juba 2000 aastat eKr. Ta järjekorranumber on 80 ning asub kuuendas perioodis IIB rühmas. Elavhõbe tahkub temperatuuril −38,8°C ja keeb temperatuuril 356°C. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Elavhõbedat kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks.
  • 240

    Tsink

    Tsink avastati 1000 aastat eKr. Tsink on keemiline element järjenumbriga 30, asub neljandas perioodis ja IIB rühmas. Tema sulamistemperatuur on 419°C ja keemistemperatuur on 907°C. Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakasrohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu.

  • Fosfor

    Fosfori avastas aastal 1669 Saksa alkeemik ja kaupmees Hennig Brand. Fosfori järjenumber on 15, asub kolmandas perioodis ja VA rühmas. Kõige rohkem kasutatakse fosforit väetamisel, sest see varustab taimi fosfaatidega, mis on eluks vajalikud.

  • Plaatina

    Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Plaatina avastas Antonio de Ulloa aastal 1735. Plaatina on järjekorranumbriga 78 ning asub kuuendas perioodis VIIIB rühmas. Ta kuulub väärismetallide hulka. Sulamistemperatuur 1770°C,
    keemistemperatuur 3827°C.

  • Koobalt

    Koobalti avastas Georg Brandt aastal 1742 Stockholmis Rootsis. Koobalt on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 27 ja asub neljandas perioodis VIIIB rühmas. Koobalt kuulub klassifikatsiooni siirdemetallid (B rühma metall). Sulamistemperatuur 1495°C.

  • Nikkel

    Nikkel oli kasutusel juba vanas Hiinas, aga selle avastas Rootsi keemik ja teadlane Axel Fredrik Cronstedt aastal 1751. Nikkel on keemiline element järjekorranumbriga 28, asub neljandas perioodis VIIIB rühmas. See on hõbevalge läikiv metall, kerge, kuldse varjundiga. Nikli sulamistemperatuur on 1455°C ja keemistemperatuur 2913°C.

  • Vismut

    Vismuti avastas Claude François Geoffroy aastal 1753. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83, ta asub kuuendas perioodis VA rühmas. Omadustelt on vismut metall. Ta sulamistemperatuur on 271°C. Ta on väga halva soojusjuhtivusega.

  • Magneesium

    Magneesiumi avastas Šoti füüsik ja keemik Joseph Black aastal 1775. Magneesium on järjenumbriga 12, asub 3 perioodis ja IIA rühmas. Omadustelt on magneesium metall, arvatakse leelismuldmetallide (IIA rühma metall) hulka. Ta on väga tuleohtlik ning seetõttu kasutatakse teda pürotehnikas.

  • Vesinik

    Vesiniku avastas inglise keemik Henry Cavendishi aastal 1766. Vesinik on järjenumbriga 1, kuulub esimesse perioodi ja IA rühma. Ta on väikseima aatommassiga ja lihtsaima aatomi ehitusega element. Vesinik on kõige kergem gaasiline aine ja teda võib leida kõige rohkem kosmoses.

  • Mangaan

    Mangaani avastas Rootsi keemik Torbern Bergman aastal 1770. Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25, asub neljandas perioodis VIIB rühmas. Omadustelt on mangaan metall. Tema sulamistemperatuur on 1244°C.

  • Lämmastik

    Lämmastik avastati aastal 1772 Šoti keemiku Daniel Rutherfordi poolt. Ta on järjenumbriga 7, asub VA rühmas ja teises perioodis. Toatemperatuuril on lämmastik väga stabiilne gaas ning enamasti ei reageeri hapniku, vesiniku ega enamiku teiste elementidega.

  • Hapnik

    Hapniku avastas Rootsi keemik Carl Wilhelm Scheele 1772, kuid sellele andis nime Prantsuse keemik Antoine Lavoisier. Hapnik on järjenumbriga 8, asub VIA rühmas ja teises perioodis. See on keemiliselt aktiivne mittemetall. Hapnik soodustab põlemist. Ta on kõige levinum element Maal moodustades ligi poole maakoore massist ja 86% ookeanide kaalust.

  • Baarium

    Baariumi avastas Carl Wilhelm Scheele aastal 1772. Baarium on keemiline element järjenumbriga 56, asub kuuendas perioodis IIA rühmas. Baariumi nimi pärineb kreeka sõnast barys, mis tähendab “rasket”. Baarium on kerge metall ning tema ühendit kasutatakse klistiiri tegemiseks.

  • Kloor

    Kloori avastas Carl Wilhelm Scheele aastal 1774. Kloor on keemiline element järjenumbriga 17, ta asub 3 perioodis VIIA rühmas, mille moodustavad halogeenid. Kloor on üks aktiivsemaid mittemetalle. Ta sulamistemperatuur on -100,98°C ja keemistemperatuur -34,6°C.

  • Väävel

    Väävlit tunti Hiinas juba kahekümnendal sajandil eKr, aga esimesena tunnistas väävlit keemilise elemendina Prantsuse keemik Antoine Lavoisier aastal 1777. Väävel on järjenumbriga 16, asub kolmandas perioodis ja VIA rühmas. Väävli hõõrumisel naha vastu tekib negatiivne elektrilaeng. Keemiliselt on väävel väga aktiivne element.

  • Molübdeen

    Molübdeeni avastas Carl Wilhelm Scheele 1778. aastal. Molübdeen on metall järjenumbriga 42, asub viiendas perioodis VIB rühmas. Tema sulamistemperatuur on 2623°C. Ta on tööstusmetall ning leiab rakendust terase sulamites.

  • Volfram

    Volframi avastas Carl Wilhelm Scheele aastal 1781. Volfram on keemiline element järjekorranumbriga 74, ta asub kuuendas perioodis VIB rühmas. Kõrge sulamistemperatuuri pärast kasutatakse volframit hõõglampide niitide valmistamiseks. Volfram on sedavõrd plastiline, et 1 kg metallist saab venitada 3,5 km pikkuse traadi, millest piisab 23 000 elektrilambi valmistamiseks.

  • Telluur

    Telluuri avastas aastal 1782 Franz-Joseph Müller von Reichenstein. Telluur asub viiendas perioodis VIA rühmas ning ta järjenumber on 52. Telluur on poolmetall. Ta on hõbedane, habras, pooljuhtiv tahke aine, mille sulamistemperatuur on 459°C.

  • Süsinik

    Süsiniku avastas Prantsuse keemik Antoine Lavoisier aastal 1789. Süsinik on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6, asub perioodilisustabeli IVA rühmas ja teises perioodis. Kõige olulisem keemiline element, milleta elu ei oleks võimalik. Alates DNA-st kuni steroidide ja valkude keerukate molekulideni.

  • Arseen

    Keemilise elemendina määratles arseeni Antoine Lavoisier aastal 1789. Arseen on keemiline element järjenumbriga 33, ta asub neljandas perioodis VA rühmas. Omadustelt on Arseen poolmetall. Nimi tuleb kreekakeelsest sõnast arsenikon, mis viitas mehelikkusele, tugevusele.

  • Tsirkoonium

    Tsirkooniumi avastas aastal 1789 Saksa keemik Martin Heinrich Klaproth. Tsirkoonium on keemiline element, mille järjenumber on 40, asub viiendas perioodis IVB rühmas. Ta sulamistemperatuur on 1852°C ja keemistemperatuur 4377°C.

  • Titaan

    Titaani avastas Inglismaal Cornwallis William Gregor aastal 1791. Titaan on element järjenumbriga 22, asub neljanda perioodi IVB rühmas. Nime sai Martin Heinrich Klaprothilt Kreeka mütoloogia Titaanide järgi. Elementi leidub paljudes mineraalides maakoores. Omadustelt on titaan metall.

  • Ütrium

    Ütriumi avastas Soome füüsik ja keemik Johan Gadolin. Ütrium on element järjenumbriga 39 ning asub viiendas perioodis IIB rühmas. Kokkupuuted ütriumi ühenditega võivad põhjustada inimestel kopsuhaigusi. Looduses pole kunagi leitud ütriumit puhta elemendina, alati on see seotud lantanoididega.

  • Kroom

    Kroomi avastas Louis Nicolas Vauquelin 1797. Kroom on keemiline element järjenumbriga 24, asub neljandas perioodis ja VIB rühmas. Omadustelt on kroom metall ja tema sulamistemperatuur on 1857°C. Kroom on vastupidav välistingimustele ning seetõttu kasutatakse korrosiooni (metalli hävinemine) kaitseks.

  • Vanaadium

    Vanaadiumi avastas Andrés Manuel del Río Fernández aastal 1801. Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23, asub neljandas perioodis VB rühmas. Omadustelt on vanaadium metall, sulamistemperatuur on 1902°C.

  • Nioobium

    Nioobiumi avastas Charles Hatchett 1801 kolumbiidimaagist. Ta on keemiline element järjenumbriga 41 ning asub viiendas perioodis ja VB rühmas. Nioobiumi ja talle lähedast tantaali aeti korduvalt segi, kuni 1846. aastal Heinrich Rose ja Jean Charles Galissard de Marignac elemendi uuesti avastasid. Olles Hatchetti tööst teadmatuses, nimetasid nad elemendi tema sarnasuse tõttu tantaaliga nioobiumiks vanakreeka mütoloogia tegelaskuju Niobe järgi.

  • Tantaal

    Tantaali avastas Anders Gustaf Ekeberg 1802. Tantaal on metall järjekorranumbriga 73, asub kuuendas perioodis VB rühmas. Tema sulamistemperatuur on 3017°C. Kasutusalasid on tal küllaga: mobiiltelefonid, arvutid, rääkivad nukud, meditsiiniseadmed, raadiod, videomängud. Praktiliselt kõikides seadmetes, mis sisaldavad digitaalelektroonikat.

  • Pallaadium

    Pallaadiumi avastas William Hyde Wollaston aastal 1803. Ta asub viiendas perioodis VIIIB rühmas. Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Välimuselt on pallaadium hõbevalge intensiivse läikega metall. Omadustelt on pallaadium plaatinametall ja seega väärismetall, sest on keemiliselt väheaktiivne.

  • Osmium

    Osmiumi avastas Smithson Tennant aastal 1803. Osmium on keemiline element järjekorranumbriga 76, asub kuuendas perioodis VIIIB rühmas. Omadustelt on osmium plaatinametall ja väärismetall. Ta on hõbedane, kõva ja habras tahke aine. Osmiumi sulamistemperatuur on 3033°C. Osmiumi nimetus tuleneb sellest, et ta haiseb. Ta on seega ainuke metall, millel on lõhn.

  • Iriidium

    Iriidiumi avastas Smithson Tennant aastal 1803. Iriidium on järjekorranumbriga 77 ning asub kuuendas perioodis VIIIB rühmas. Omadustelt on iriidium plaatinametall ja väärismetall. Ta on hõbedane, kõva ja rabe metall. Iriidiumi sulamistemperatuur on 2466°C.

  • Roodium

    Roodiumi avastas aastal 1804 William Hyde Wollaston. Roodium on keemiline element järjenumbriga 45, asub viiendas perioodis VIIIB rühmas. Omadustelt on roodium plaatinametall ja sellisena väärismetall. Roodiumi sulamistemperatuur 1964°C.

  • Naatrium

    Naatrium on tuntud juba antiikajast, kuid esimesena eraldas selle lihtainena Sir Humphry Davy 1807. Naatrium on järjenumbriga 11, ta asub kolmandas perioodis ja IA rühmas. Naatrium on leelismetall, sulamistemperatuur on 98°C. Ta on keemiliselt väga aktiivne, selletõttu hoitakse teda õlis või petrooliumis.

  • Kaalium

    Kaaliumi avastas 6. oktoobril 1807 inglise teadlane Humphry Davy. Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19, asub IA rühmas ja neljandas perioodis. Ta on üks peamisi radioaktiivse kiirguse allikaid. Keemilistelt omadustelt on kaalium aktiivne leelismetall.

  • Kaltsium

    Kaltsiumi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsium on järjenumbriga 20, asub 4 perioodis IIA rühmas. Kaltsium on maakoores massi poolest levikult viies element hapniku, räni, alumiiniumi ja raua järel. Kaltsium on tugevate luude alustala.

  • Strontsium

    Strontsiumi avastas Inglise keemik Humphry Davy aastal 1808. Ta on keemiline element järjenumbriga 38, asub viiendas perioodis IIA rühmas. Strontsium on oma nime saanud Strontiani küla järgi, kus element avastati.

  • Boor

    Boori avastasid Prantsuse keemikud Joseph Louis Gay - Lussac ja Louis Jacques Thénard 1808. See on keemiline element järjearvuga 5, asub perioodilisustabeli IIIA rühmas ja teises perioodis. Boor on mittemetall, normaaltingimustes tahke aine, mille sulamistemperatuur on 2076°C.

  • Fluor

    Fluori avastas Prantsuse füüsik André - Marie Ampère 1810. Fluor on järjenumbriga 9, asub teises perioodis ja VIIA rühmas. Keemilistelt omadustelt kõige aktiivsem halogeen, normaaltingimustel kollakas gaas. Fluor reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. Fluori sisaldab teflon.

  • Jood

    Joodi avastas Prantsusmaa insener Bernard Courtois aastal 1811. Jood asub viiendas perioodis VIIA rühmas, ta järjenumber on 53. Ta on omadustelt halogeen (VIIA rühma element) ning keemiliselt vähem aktiivsem kui teised halogeenid. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru.

  • Seleen

    Seleeni avastasid Rootsi keemikud Jöns Jakob Berzelius ja Johann Gottlieb Gahn 1817. Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, asub neljandas perioodis VIA rühmas, omadustelt mittemetall. Seleeni kasutatakse meditsiinis väga palju.

  • Kaadmium

    Kaadmiumi avastasid Karl Samuel Leberecht Hermann ja Friedrich Stromeyer aastal 1817. Kaadmium on keemiline element järjenumbriga 48, omadustelt metall. Ta asub viiendas perioodis IIB rühmas. Kaadmium sulab temperatuuril 321°C ja keeb temperatuuril 767°C. Kaadmium on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi.

  • Liitium

    Liitiumi avastas rootslane Johann Arfvedson 1817. Järjenumber on 3 ja asub IA rühmas teises perioodis. Ta on normaaltingimustes kõige väiksema tihedusega metall. Liitiumit kasutatakse akudes.

  • Räni

    Räni avastas Rootsi keemik Jöns Jacob Berzelius 1823. Räni on järjenumbriga 14, asub kolmandas perioodis ja IVA rühmas. Räni on mittemetall ja teine levinum element maakoores (umbes 28%). Kivi, liiv, savi ja muld koosnevad väga suures osas ränimineraalidest.

  • Alumiinium

    Esimesena tootis puhastamata vormis alumiiniumit Taani füüsik ja keemik Hans Christian Ørsted aastal 1825. Alumiinium on järjenumbriga 13, asub kolmandas perioodis ja IIIA rühmas. Ta on hõbehall, pehme, plastne metall, kolmas kõige levinum element maakoores pärast räni ja hapniku.

  • Broom

    Broomi avastasid üksteisest sõltumatult Prantsusmaa keemik Antoine Jérôme Balard ja Saksamaa keemik Carl Jacob Löwig 1825. Broom järjenumbriga 35 asub neljandas perioodis VIIA rühmas ja on omadustelt halogeen. Broom on tugev oksüdeerija ja reageerib paljude liht- ja liitainetega. Seetõttu on broom nii vedeliku kui auruna inimkehale söövitav ja ärritav. Broomil on tugev lõhn.

  • Ruteenium

    Ruteeniumi avastas Karl Ernst Claus (sündinud Tartus) aastal 1844. Ruteenium asub viiendas perioodis VIIIB rühmas ning on keemiline element järjenumbriga 44. Omadustelt on ruteenium plaatinametall ja sellisena väärismetall.

  • Rubiidium

    Rubiidiumi avastasid 1861. aastal Saksa keemik Robert Wilhelm Bunsen ja Saksa füüsik Gustav Robert Kirchhoff. Ta asub viiendas perioodis IA rühmas, on omadustelt leelismetall. Rubiidium sulab temperatuuril 39°C ja keeb temperatuuril 688°C. Keemiliselt on rubiidium väga aktiivne.

  • Tseesium

    Tseesiumi avastasid aastal 1861 Gustav Robert Kirchhoff ja Robert Wilhelm Bunsen. Tseesium on keemiline element järjenumbriga 55, asub kuuendas perioodis IA rühmas. Tseesium on raskeim stabiilne leelismetall. Ta on väga reaktsioonivõimeline, väga pehme, kuldse värviga, väga puhtas vormis hõbedaselt läikiv metall.

  • Tallium

    Talliumi avastas William Crookes aastal 1861. Tallium on element järjekorranumbriga 81, asub kuuendas perioodis IIIA rühmas. Omadustelt on tallium metall. Sulamistemperatuur on 304°C.

  • Indium

    Indiumi avastasid Ferdinand Reich ja Hieronymous Theodor Richter aastal 1863. Indium on järjenumbriga 49, asub viiendas perioodis IIIA rühmas. Ta on omadustelt metall. Ta sai nime tugeva indigosinise spektrijoone järgi ja on hea elektrijuht.

  • Heelium

    Heeliumi avastas Prantsuse astronoom Pierre Jules Janssen 1868. Heelium järjenumbriga 2 asub VIIIA rühmas ja esimeses perioodis. Heelium on nime saanud kreeka päikesejumala Heliose järgi. Ta on kerge gaas ning sellega täidetakse õhupalle.

  • Gallium

    Galliumi avastas Lecoq de Boisbaudran aastal 1875. Gallium on keemiline element järjenumbriga 31, asub neljandas perioodis ja IIIA rühmas. Omadustelt on gallium metall. Tahke gallium sulab temperatuuril 29,8°C.

  • Skandium

    Skandiumi avastas 1879. aastal Lars Fredrik Nilson. Skandium on keemiline element järjenumbriga 21, asub neljandas perioodis IIIB rühmas. Omadustelt on skandium metall. Skandium kuulub haruldaste elementide hulka.

  • Germaanium

    Germaaniumi avastas Saksa keemik Clemens Winkler aastal 1886. Germaanium on keemiline element järjenumbriga 32, asub neljandas perioodis IVA rühmas ning on poolmetall. Välimuselt on ta läikiv, kõva ja rabe hõbedane aine.

  • Argoon

    Argooni avastasid keemikud William Ramsay ja John William Strutt (Lord Rayleigh) 1894. Argoon on keemiline element järjenumbriga 18, asub kolmandas perioodis VIIIA rühmas. Omadustelt on tegu väärisgaasiga. Argoon on WADA poolt lisatud sportlastele keelatud ainete nimekirja.

  • Neoon

    Neooni avastasid William Ramsay ja Morris Travers 1898. Neoon on keemiline element järjenumbriga 10, asub VIIIA rühmas ja teises perioodis. Omadustelt on Neoon väärisgaas, teda kasutatakse valgustites.

  • Krüptoon

    Krüptooni avastasid William Ramsay ja Morris Travers 1898. aastal Suurbritannias. Krüptoon on keemiline element järjekorranumbriga 36, asub neljandas perioodis ja VIIIA rühmas. Selle nimi on tuletatud kreekakeelsest sõnast kryptós ja tähendab "peidetud". Omadustelt on krüptoon lõhnatu, maitsetu, värvitu väärisgaas. Seda kasutatakse valgustite, valgusreklaamide ja laserite valmistamiseks.

  • Poloonium

    Polooniumi avastasid 1898. aastal abielupaar Pierre ja Marie Curie. Ta asub kuuendas perioodis VIA rühmas ja järjenumber on 84. Nimetus anti Marie Curie sünnimaa Poola järgi. Polooniumi sulamistemperatuur on 254°C ja keemistemperatuur 952°C. Poloonium on oluline tervist kahjustav looduslik kiirgusallikas.

  • Radoon

    Radooni avastas Friedrich Ernst Dorn aastal 1898. Radoon asub kuuendas perioodis VIIIA rühmas ning ta järjenumber on 86. Omadustelt on radoon väärisgaas. Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on see inimestele ohtlik.

  • Ksenoon

    Ksenooni avastasid 12. juulil 1898 Inglismaal šoti keemik William Ramsay ja inglise keemik Morris Travers. Ksenoon asub viiendas perioodis VIIIA rühmas ning ta järjenumber on 54. See on raske, värvitu ja lõhnatu väärisgaas. Teda asub väga väikestes kogustes maa atmosfääris.

  • Luteetsium

    Luteetsiumi avastasid Georges Urbain ja Carl Auer von Welsbach aastal 1906. Luteetsium on keemiline element järjekorranumbriga 71, asub kuuendas perioodis IIIB rühmas. Omadustelt on luteetsium lantanoid ja haruldane muldmetall. Tema sulamistemperatuur 1552°C.

  • Hafnium

    Hafniumi avastasid ungari keemik Georg von Hevesy ja hollandi füüsik Dick Coster 1923. aastal. Hafnium on järjenumbriga 72, asub kuuendas perioodis IVB rühmas. Ta on läikiv hõbehall siirdemetall (B rühma metall). Tema sulamistemperatuur on 2233°C ja keemistemperatuur 460°C.

  • Reenium

    Reeniumi avastasid 1925. aastal sakslased Walter Noddack, Ida Tacke ja Otto Berg ning nimetasid selle Reini jõe järgi. Reenium on element järjekorranumbriga 75, asub kuuendas perioodis VIIB rühmas. Omadustelt on reenium metall ja sulamistemperatuur on 3186°C.

  • Tehneetsium

    Tehneetsiumi avastasid Emilio Segrè ja Carlo Perrier aastal 1937. Tehneetsium on keemiline element järjenumbriga 43, asub viiendas perioodis VIIB rühmas. Omadustelt on ta metall, sulamistemperatuur on 2157°C.

  • Astaat

    Astaadi avastasid Dale R. Corson, Kenneth Ross MacKenzie, Emilio Segrè aastal 1940. Astaat on keemiline element järjenumbriga 85, asub kuuendas perioodis, VIIA rühmas. Astaat esineb looduslikul kujul. Tema poolestusaeg on vaid 8,3 tundi, nii et kui see looduslikult tekib, siis kauaks teda pole.