-
1000
Gregoriuse koraal
Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on oma nime saanud paavst Gregorius Suure järgi. Gregoriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab erinevaid muusikastiile, muusikažanre ja muusikavorme. -
1200
Cantiga
Cantiga (mitmus cantigas; ladina sõnast cantica 'kiituslaul') on 13.–14. sajandil Pürenee poolsaare aladel viljeldud ühehäälne laul, reeglina galeegikeelse tekstiga. Säilinud on enam kui 400 vaimuliku sisuga kiidu- ja narratiivset cantiga't neitsi Maarja auks kogumikus "Cantigas de Santa Maria" ja umbes 1700 ilmaliku sisuga cantiga't erinevates käsikirjalistes laulukogumikes (cancioneiro). -
1230
Ars antiqua
Ars antiqua ehk ars veterum ehk ars vetus on periood keskaja muusikas. Perioodi ajaline määratlemine on problemaatiline. Nimetus ars antiqua (vana kunst) tuli käibele tagantjärele, märkima möödunud perioodi, kui 1320. aasta paiku sündis Pariisis ars nova (uus kunst). -
1320
Ars nova
Ars nova (ladina keeles 'uus kunst') on muusikastiil, millega tänapäeval iseloomustatakse prantsuse 14. sajandi polüfoonilist muusikat, tehes vahet prantsuse 13. sajandi polüfoonilise muusika stiili ehk ars antiqua (ladina keeles 'vana kunst') vahel. -
1401
Tiento
Tiento (hispaania keeles tentar) tähendab 'puudutama'. Nimetus tuleneb klahvi puudutamisest. Esialgu oli tiento eri pillidele mõeldud pala. -
Zarzuela
hispaania koomiline ooper, mis koosneb dialoogist, tantsust ja populaarsest või rahvalike meloodiate põhjal loodud muusikast ning on olemuselt väga lähedane operetile. -
Barokk
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. -
Bel canto
Bel canto (itaalia keeles 'ilus laul') on muusikas laulmisviis ja muusikastiil, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kandvus, virtuoossus ja väljendusrikkus. -
Gamelan
Gamelan on Indoneesias (peamiselt Bali ja Jaava saarel) kasutatav kindla olemusega instrumentide kogum ehk ansambel, milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid; bambusflöödid, poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid. Koosseisu võivad kuuluda ka lauljad. Mõiste gamelan viitab rohkem pillikoosseisule kui muusikutele. Gamelan 'i-pillid on loodud ja häälestatud koos kõlama – erinevate gamelan 'ide pillid ei ole tavaliselt vahetatavad. -
Polka
Polka on Tšehhi päritolu tants ja tantsumuusika žanr. Taktimõõt on 2/4, tempo kiire. -
Cakewalk
Cakewalk on Ameerika tumedanahaliste paaristaktimõõdus võistluslik rühmatants. 20. sajandi algul oli cakewalk levinud ka seltskonnatantsuna. -
Kantrimuusika
Kantrimuusika (ka kantri, country, country and western) on Ameerika Ühendriikide lõunaosariikide muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi alguses traditsioonilisest folkloorist, keldi muusikast, bluusist ja gospelist. Mõjukaimad kantrilauljad on Jimmie Rodgers ja Hank Williams. -
Ekspressionism
Ekspressionism on muusikastiil, mis iseloomustab helilooja hingelist tormlemist väljendavat ekstravagantset ja kaootilist muusikat. Puhas ekspressionistlik muusika otsekui kirjeldab helilooja psühhogrammi. -
Diksiländ
Diksiländ (inglise keeles dixieland) on džässistiil. Valgete džässorkestrite võidukäik. „Papa“ Jack Laine kui valge džässi isa. -
Fado
Fado [f'aadu] on Portugali rahvalik muusikastiil, nukker ballaaditaoline laul, mida saadetakse viiulil, kitarril või 12-keelsel Portugali kitarril. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fatum 'saatus'. Laulude teemadeks on tihti saatus, nostalgia ja õnnetu armastus. Fado pärineb 19. sajandi esimesest poolest ning põlvneb tõenäoliselt erinevatest Brasiilia muusikastiilidest. -
Džäss
muusikastiil, mis tekkis vahetult enne I maailmasõda New Orleansis, sai 1920. aastatel tuntuks tänu salvestistele ja elas 1940. aastatel üle taassünnni traditsioonilise džässina (Traditional jazz). -
Bluus
Bluus (inglise keeles blues) on muusikažanr ja stiil, mis kujunes välja ühena afroameerika muusikastiilidest spirituaalide, töölaulude ja ragtime'i kõrval. -
Bebop
Bebop on 1940. aastatest alguse saanud džässmuusika stiil. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonious Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. -
Cool jazz
Cool jazz on muusikas džässistiil, mis kujunes välja 1940. aastate lõpuks. -
Cumbia
Cumbia on folkloorne rütm ja tants Colombias. 1940ndatel hakkas cumbia levima Colombia sisemaal laiemalt koos teiste costeña-muusika vormidega, nagu porro ja vallenato. -
Elektrooniline muusika
Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. Kuni 1940. aastate lõpuni nimetati elektroonilist muusikat ka elektrimuusikaks (saksa keeles elektrische Musik), kuna selle loomiseks või interpreteerimiseks olid vajalikud muusikainstrumendid, mille kõla tekkis või edastati tänu elektrile. -
Rütm ja bluus
Rütmibluus (ka rhythm and blues, lühendatult RnB, R&B) on popmuusika žanr, mis on välja kujunenud 1940. aastatel USA-s džässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rütmibluusist on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae. -
Bossanoova
Bossanoova (portugali keeles bossa nova, 'uus suundumus'), ka bossa, on Brasiiliast pärit muusikastiil, mis alates 1950. aastate lõpust levis laiemalt kogu maailmas, algul džässmuusika stiilina, hiljem ka popmuusikas. Bossanoova tuntumad esindajad on Antonio Carlos Jobim, Stan Getz, Joao Gilberto ja Astrud Gilberto, Brasil '66 jt. -
Elektrooniline rokk
Elektrooniline rokk, elektrorokk, digitaalne rokk või sündirokk on kombinatsioon elektroonilisest muusikast ja traditsioonilisest rokkmuusikast. -
Hard rock
Hard rock on vali ja agressiivne rokkmuusika vorm. Kuigi hard rock'i juured ulatuvad 1950. aastatesse, on vormi põhiliseks varaseks esindajaks peetud ansamblit Cream, kelle LP "Fresh Cream" ilmus 1966. aastal. -
Samba
Samba on elavaloomuline tants, mis sündis 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Selle nimetus pärineb arvatavasti Aafrikast ning ka suur osa tantsuelemente on pärit tumedanahaliste traditsioonist. Samba taktimõõt on 2/4 ja igas taktis tehakse kolm tantsusammu. Iseloomulik on omapärane vetruv liikumine. Samba kuulub Ladina-Ameerika võistlustantsude hulka. -
Avangardism
Avangardmuusika on mõiste, mida kasutatakse iseloomustamaks n-ö oma ajast ees olevat muusikat, mis sisaldab näiteks innovatiivseid elemente või milles sulatatakse kokku erinevaid muusikažanre. -
Lo-fi muusika
Lo-fi-muusika (sõnadest low fidelity) on muusika esteetika, milles heli kvaliteet on kehvem kui tänapäevased muusikastandardid eeldavad. Need standardid on arenenud aastate jooksul, mis tähendab, et vanemad palad ei kutsutud lo-fi'ks, vaid said alles hiljem sellise nimetuse. Lo-fi'd hakati alles 1990-ndatel tunnustama omaette žanrina, mida alternatiivselt kutsuti ka DIY-muusikaks (DIY – do it yourself – 'isetegemine'). -
Diskomuusika
Diskomuusika on tantsumuusika žanr, mille populaarsuse tipp oli 1970ndate keskpaigas ja lõpus. Diskomuusika sündis 1960ndate lõpus ja 1970ndate algul New Yorgi ja Philadelphia klubides vastureaktsioonina rokkmuusika domineerimisele ning tantsumuusika demoniseerimisele tollases alternatiivkultuuris. -
Funk
Funk on afroameerika tantsumuusika, milles on esiplaanil rütm; harmoonia ja meloodia on vähem tähtsad. Rütm on punkteeritud, palju kasutatakse sünkoope. Rütmilistele kitarri-, vaskpilli- ja bassikäikudele ning trummiaktsentidele lisandub gospellik laulmisstiil. Funk on mitme stiili – džässi, roki ja bluusi sulam, mille kujunemisele 1960. aastatel andis tõuke ka soul (plaadifirmad Atlantic ja Stax). -
Punk rock
Punk rock on 1970. aastate keskel tekkinud rokkmuusikastiil, mille iseloomulikud esindajad on ansamblid Ramones, Sex Pistols, The Damned ja The Clash. Väljendit punk kasutatakse ka sellega tihedalt seotud subkultuuri kohta. -
Soft rock
Soft rock on "pehme", müüv muusika, mis alustas võidukäiku 1960. aastatel. Kõik äärmuslik lihviti "ümaraks" ja kompositsioon muudeti lihtsaks. Kuulajale jäeti selline mulje. -
Retro
Terminit "Retro" kasutatakse üldises mõistes märkimaks midagi nostalgilist ja vanamoodsat kuid siiski igihaljast ning taas ja taas moodi tulevat ning klassikalist ja surematut. Täpsemalt peetakse mõiste "Retro" all siiski silmas kõike, mis puudutab ajastut 60´d - 80´d. Seda nii muusikas, kunstis, riietuses, sisekujunduses kui ka näiteks tonaalsuses, kõnepruugis või mustris-struktuuris. -
Glam metal
Glam metal (ka hair metal või pop metal) on termin, mida kasutatakse heavy metal'i ansamblite puhul, kelle eesmärk on oma kuulajatele pakkuda peale muusika ka suurejoonelist visuaalset stiili (meik, kirev riietus, tupeeritud juuksed jne). -
Glämmrokk
Glämmrokk, ka glam rock (inglise sõnast glamorous, 'pilkupüüdev, lummav') ehk glitter rock (inglise sõnast glitter, 'sädelev') on rokk- ja popmuusika stiil, mis kujunes välja 1970. aastate alguses Suurbritannias. Muusikute riided, jumestus ja soeng olid sätendavad ja pöörased. -
Gothic rock
Gothic rock (Goth Rock; Goth) on muusikažanr, mis on 1970. aastate lõpus tekkinud alternatiivroki ja post-punk'i alaliik. Gothic rock'i ansamblid kasvasid välja tärkavast Inglise punkmuusikast ja subkultuurist. Gothic rock'i hakati pungist eraldiseisva žanrina määratlema 1980. aastate alguses tänu selle tugevatele stiililistele erinevustele, mille iseloomulikeks omadusteks on süngus, morbiidsus ja melanhoolsus, tihtipeale sügav ja poeetiline lüürika, okultne ja müstiline sümboolika. -
Hardcore punk
Hardcore punk (lühendatult lihtsalt hardcore või hXc) on punkroki alažanr, mis on harilikust 1970ndate punkrokist kiirem ja karmim. Hardcore-muusika lugusid võib kirjeldada kui kirglikke, lärmakaid ja lühidaid. -
Hiphop
Hiphop (inglise hip hop või hip-hop) on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. -
Black metal
Black metal on heavy metal'i alažanr. Stiili iseloomustavad väga ekstreemne kitarrikasutus, tempokad rütmid, ebaharilik laulustruktuur ning vokaalis tihti kasutatav death metal'ile iseloomulik kurguhääl või möirgamine. Black metal on peamiselt nišimuusikatööstuse rida, kuid mõned üksikud ansamblid on aeg-ajalt saanud ka natuke laiemat tähelepanu. -
Grindcore
Grindcore, lühendatult lihtsalt grind, on ekstreem-metal'i alaliik, mis tekkis 1980. aastate keskel Suurbritannias hardcore pungi, death metal'i ja thrash metal'i segunemisel. -
Indie rock
Indie rock on Suurbritanniast alguse saanud rokkmuusika alaliik, mis eksisteerib põhiliselt iseseisvatel põrandaalustel muusikalavadel. -
Metalcore
Metalcore on muusikastiil, milles on kombineeritud hardcore pungi ja heavy metal'i elemente. Metalcore-muusikat kirjeldada on keeruline, kuna selle terminigi kirjeldatakse muusikat, mis on inspireeritud erinevatest metali žanritest ja seega on ka erineva kõlaga. -
Emo
Emo (tuntud ka kui emotional hardcore või emocore) on hardcore punk'i alamstiil. Kuna sõnale on tekkinud aja jooksul mitmeid tähendusvarjundeid, siis on termini tähendus saanud paljude arutelude ja vaidluste allikaks. -
Power metal
Power metal on üks heavy metal'i alamliikidest. Selle eesmärk on kuulajas tekitada eepilist kogemust. Power metal sisaldab peamiselt traditsioonilise metal'i ja thrash metal'i tunnusjooni, tihti sümfoonilises kontekstis. -
Dubstep
Dubstep on elektroonilise tantsumuusika stiil, mis pärineb Londonist ning tekkis 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses. -
Alternatiivne metal
Alternative metal on muusikastiil, mis kombineerib alternatiivroki ja heavy metali 'i elemente. Enamasti on tegemist võrdlemisi tehnilise stiiliga, mis läheneb muusikale hoopis teise nurga alt, kui harilikud heavy metali artistid ning võtab mõjutusi paljudest stiilidest väljaspool metalit. Alternative metal arenes välja 90ndate esimesel poolel kõrvuti nu metali ja grungega. Seega enamik alternative metali artiste on seotud ka post-grunge ja nu metali 'i stiilidega. -
Death metal
Death metal on muusikastiil, heavy metal'i alaliik, mida on mõjutanud thrash metal. Tüüpilised tunnused on madalalt häälestatud instrumendid, kurguhääl, sageli kaks basstrummi (Double Bass Drumming) ja eriti kiire nn blastbeats. Tekstid kätkevad tihti surma-, kannatuse- ja hävingutemaatikat. Leida võib ka filosoofilisi (nihilistlikke), aga ka satanistlikke osi. -
Drum and bass
Drum and bass ('trumm ja bass'), ka drum'n'bass, d'n'b, DnB ja D'n'B on elektroonilise muusika stiil, mis on välja arenenud reivist ja jungle-muusikast. Selle alguseks loetakse 1990. aastate algust Suurbritannias. Stiili iseloomustab kiire tempo, trumm (tavaliselt 160–180 lööki minutis) koos raske, vahel ka keeruka bassikäiguga, ja süntesaatorihelid. -
Gothic metal
Gothic metal sai alguse 1990. aastate keskel, arenedes välja doom metal'ist death metal'i seguna. Erinevuseks teistest metal'i stiilidest on väga tihe süntesaatori ja topeltvokaali kasutus, samuti võib esineda akustilist kitarri, mis on teistes metal'i žanrites peaaegu olematu. -
Blackened death metal
Blackened seath metal on death metal'i alaliik. Muusikas on kombineeritud death metal ja black metal. -
Flamenko
Flamenko (hispaania keeles flamenco) on Andaluusia (Hispaania) päritolu muusika- ja tantsustiil, mille peamised avaldumisvormid on kitarrimäng, laul ja tants. Tihti seostatakse flamenkot kogu Hispaaniaga. Siiski on flamenko sünnimaa Andaluusia; see on ka paik, kus seda populaarset muusikastiili kõige rohkem armastatakse ja kõige ehedamini viljeletakse.