-
-
Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt, mis esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks.
-
Teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutused jõudsid Eestisse, põhjustades Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu. Vabastati vange ning vanglad süüdati põlemal.
-
-
Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks. Kubermangukomissaareks sai Jaan Poska.
-
Eestimaa saatis Sõja-Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased patrullisid tänavaid
-
Kui Petrogradis saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest, siis anti tallinlastele teada, et "(riigi)pööre on täitsa korda läinud."
-
Enamlane Viktor Kingissepp võttis võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt
-
Rahvasaadikud kogunesid Toompea lossis, et võtta kiiresti ja üksmeelselt vastu Maanõukogu otsus. Riiklike sidemete katkemine Venemaaga ja Maanõukogu muutmine kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Eesti riikluse õiguslik teke.
-
Kujunes välja ühepartei diktatuur. Enamlased piirasid poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustasid koosolekuid jne. Need valimised katkestati kui selgus, et enamlased ei saavuta Asutavas kogus enam absoluutset enamust.
-
Taheti Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada ning esimeseks sammuks võeti delegatsiooni saatmine Euroopasse, et luua diplomaatilisi sidemeid.
-
Enamlaste punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud.
-
Päästekomitee moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3 liiget: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik
-
Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti, mille põhiautoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. Päts ja Vilms tahtsid seda Haapsallu ette lugema minna, kuid sakslased jõudsid enne ning plaan jäi katki. Siis tehti manifestist koopiad ning saadeti linnadesse, et need esimesel võimalusel ette lugeda
-
Kell kaheksa õhtul luges Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti rahvale ette Endla teatri juures.
-
Enamlased asusid ööl Vene sõjaväelaevadele vastu, et põgeneda Petrogradi. Tulevahetused enamlaste ja rahvuslaste vahel
-
-
Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosens demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms
-
Oli pidulik päev ning Tallinna Reaalkoolin trepil luges Päts ette iseseisvusmanifesti ning kohe pärast seda marssisid linna Saksa üksused ning Eesti iseseisvus katkes.
-
Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur. Kuigi rahulepingu põhjal kuulusid Eesti alad Venemaale, siis tegelikult polnud neil siia asjal. Kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte.
-
Eestlastele loodi loodavas riigis kultuurautonoomiat. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust ning kuulutati välja hertsogiriik. (Reaalselt ei jõudnud Balti riik kunagi toimima hakata)
-
Saksamaal puhkes revolutsioon ning keiser kukutati ja loodi sotsialistlik valitsus. Esimese maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu Saksa okupatsioonile Eestis.
-
Loodi Eesti Kaitseliit. Tegu oli Eesti Vabariigi esimese relvastatud kaitsestruktuuriga, mida vedasid Johan Pitka ja kindral Ernst Põdder. Seda oli vaja saksa sõdurite maha surumiseks, kuna Eestisse olid jõudnud Saksa revolutsiooniideed.
-
Võim läks lõplikult üle eestlastele Riia kokkuleppe alusel. Hakkas toimima Eesti riiklus.
-
Punaarmee ründas Narvat, 29. nov marssis Punaarmee Narva sisse
-
-
Punaarmee üritas vallutada Narvat, kuid eesltaste kaitseliin jäi püsima. Verest tühjaks jooksnud venelased lõpetasid pealetungi.
-
Rahvavägi vabastas üliolulise raudteesõlme Valga. Eesti puhastati võõrvägedest.
-
Punaarmee pealetung pandi seisma ning enamlastele anti õppetund. Rahvaväe põhijõuks olid soomusrongid.
-
Ajalehed kutsusid üles sakslasi hävitama ning paljud sakslased põgenesid Lätimaale ning seetõttu said rahvuslased. Vallutamispäev on tänapäevani meie võidupüha.
-
Sakslaste kaitseliin suruti Riia all läbi ning Eesti sõjalaevad võtsid Väina jões linna kahurite alla.
-
Tartus kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920
-
Keskenduti majandusküsimustele. Rahulepingus määrati kindlaks riigipiir ning Venemaa tunnustas Eesti riiki.