-
-Omavalitsuste asemel nõukogud
-Miilitsa asemel Punakaart
-Kodanikuvabaduste piiramine
-Maa natsionaliseerimine. (Mõisatest sotsialistlikud suuromandid. Sellepärast läks talurahvas bolševike selja tagant ära.)
-Suuromandi natsionaliseerimine -
-
Sõdurid ja töölised mässavad. Ei taha rindele minna. Võim ülestõusnute käes. Tsaar oli rindel, tahtis Petrogradi tulla, aga Pihkvas keerati rööpad ära. Öeldakse talle, et loobu troonist.
-
Vanglad pannakse põlema (Paks Margareeta ja Toompea), vangid enne välja. Vene Ajutine Valitsus määrab Jaan Poska Eestimaa kubermangukomissariks.
-
Kaksikvõim. Ajutine Valitsus → võim koosneb Riigiduuma liikmetest. Üldiselt liberaalid, kindlat juhti ei ole. Kujuneb Petrogradi nõukogu = töölised + sõjaväelased. (Ajutine valitsus tahab sõda jätkata → kaotab oma populaarsuse.)
-
Nõutakse Eesti autonoomiat ja Eesti ala ühendamist üheks kubermanguks.
-
Suur eestlaste meeleavaldus avaldab Ajutisele Valistsusele muljet, sest see on hästi korraldatud. AV annabki õiguse autonoomia läbiviimiseks.
-
Eestlaste sihiks on võrdõiguslikest osariikidest koosnev Vene föderatsioon. Jüri Vilmsi idee oli juulis 1917 kuulutada rahvuskongress. August 1917 oli Vene armee väga nõrk sakslaste vastu. 25.08 Jaan Tõnissoni iseseisvuse idee Maanõukogus.
-
Bolševikud kukutavad Ajutise Valitsuse. (kuna Ajutine valitsus tahab sõda jätkata → kaotab oma populaarsuse)
-
Võimu haaramiseks moodustatakse Sõja-Revolutsioonikomitee → punakaartlased. Kõrgeim kohalik valitsusasutus on Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
-
-
Kõikidele Eestimaa rahvastele, mitte ainult eestlastele.
-
Päts, Vilms ja Konik. Eesmärk on iseseisvus kuulutada välja.
-
-
-
Sellepärast ongi see kuupäev Eesti Vabariigi aastapäev.
-
-
Nende reformid:
-Ei tunnistanud Eesti iseseisvust
-Rahvusväeosad saadeti laiali
-Poliitiline tegevus keelustati, eesti poliitikud vangi
-Tsensuur
-Kohapeal võim baltisakslastele
-Asjaajamiskeel saksa keel
-Suurettevõtted tagasi omanikele -
Saksa Keisririik ja Nõukogude Venemaa
-
-
-
-
-
Narva Joala lahing. Venelaste poolel olid Viljandi Kommunistlik Kütipolk ja kommunistlikud hiinlased.
-
Enamlaste sõnul oli see iseseisev riik. Nõukogude Venemaa toetas seda riiki. Kommuuni poliitika:
-Maa natsionaliseerimine, aga rahvale ei jaga
-Tööstused riigistatakse
-Mõisad riigistatakse
-Tugevalt kirikuvastased
-Punane terror -
Kehra lahing 4.01
Tapa vabastamine 9.01
Tartu vabastamine 14.01
Narva vabastamine 19.01. Laevadega dessant.
Paju lahing 31.01. Valga vabastamine
Üle Võru ja Petseri, edasi Pihkvasse. -
(loetakse Riigikogu algusaastana)
Valimistulemused:
Sotsiaaldemokraadid
Tööerakond
Rahvaerakond
Maaliit Eesti esimene valitsusjuht → Otto Strandman. Koostati 1) PÕHISEADUS ja 2) MAASEADUS
Kõik, kes lähevad vabadussõtta, saavad maad. -
Baltisakslaste maavägi. Juuni-juuli 1919. Lätis on riigipööre, kus kukutati Ulmanis.
19.06 kokkupõrge eestlastega Võnnus
23.06 eestlased vallutavad Võnnu (võidupüha)
3.07 Eesti ja Landeswehri lõplik rahu. Ulmanis tagasi võimule. -
-
-
-
-
Jaan Poska - Eesti delegatsiooni juht. Teemad:
-Piiri kulgemine. 3.01 kirjutatakse alla piirilepe = relvarahu nüüd
-Majandusküsimused. Otsustati, et Eesti ei ole osa Tsaari Venemaa võlgadest
-15 miljonit kuldrubla Eestile Venemaa poolt
-Venemaa ütles lahti igaveseks ajaks suveräänsusest Eesti alale.