Ajajoon Eesti iseseisvumisest

  • Period: to

    Enamlikud reformid

    -Omavalitsuste asemel nõukogud
    -Miilitsa asemel Punakaart
    -Kodanikuvabaduste piiramine
    -Maa natsionaliseerimine. (Mõisatest sotsialistlikud suuromandid. Sellepärast läks talurahvas bolševike selja tagant ära.)
    -Suuromandi natsionaliseerimine
  • Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni

  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    Sõdurid ja töölised mässavad. Ei taha rindele minna. Võim ülestõusnute käes. Tsaar oli rindel, tahtis Petrogradi tulla, aga Pihkvas keerati rööpad ära. Öeldakse talle, et loobu troonist.
  • Veebruarirevolutsioon jõuab Eestisse.

    Vanglad pannakse põlema (Paks Margareeta ja Toompea), vangid enne välja. Vene Ajutine Valitsus määrab Jaan Poska Eestimaa kubermangukomissariks.
  • Vene tsaar loobub troonist

    Kaksikvõim. Ajutine Valitsus → võim koosneb Riigiduuma liikmetest. Üldiselt liberaalid, kindlat juhti ei ole. Kujuneb Petrogradi nõukogu = töölised + sõjaväelased. (Ajutine valitsus tahab sõda jätkata → kaotab oma populaarsuse.)
  • Tartus määrus

    Nõutakse Eesti autonoomiat ja Eesti ala ühendamist üheks kubermanguks.
  • Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

    Suur eestlaste meeleavaldus avaldab Ajutisele Valistsusele muljet, sest see on hästi korraldatud. AV annabki õiguse autonoomia läbiviimiseks.
  • Jaan Tõnissoni iseseisvuse idee Maanõukogus

    Eestlaste sihiks on võrdõiguslikest osariikidest koosnev Vene föderatsioon. Jüri Vilmsi idee oli juulis 1917 kuulutada rahvuskongress. August 1917 oli Vene armee väga nõrk sakslaste vastu. 25.08 Jaan Tõnissoni iseseisvuse idee Maanõukogus.
  • Oktoobripööre Petrogradis

    Bolševikud kukutavad Ajutise Valitsuse. (kuna Ajutine valitsus tahab sõda jätkata → kaotab oma populaarsuse)
  • Oktoobripööre Eestis

    Võimu haaramiseks moodustatakse Sõja-Revolutsioonikomitee → punakaartlased. Kõrgeim kohalik valitsusasutus on Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
  • Sakslaste pealtung idarindele

  • Iseseisvusmanifest

    Kõikidele Eestimaa rahvastele, mitte ainult eestlastele.
  • Päästekomitee

    Päts, Vilms ja Konik. Eesmärk on iseseisvus kuulutada välja.
  • Iseseivusmanifest loeti ette Pärnus

  • Iseseivusmanifest loeti ette Viljandis

  • Ajutise Valitsuse moodustamine Tallinnas

    Sellepärast ongi see kuupäev Eesti Vabariigi aastapäev.
  • Iseseivusmanifest loeti ette Tallinnas

  • Period: to

    Saksa okupatsiooon

    Nende reformid:
    -Ei tunnistanud Eesti iseseisvust
    -Rahvusväeosad saadeti laiali
    -Poliitiline tegevus keelustati, eesti poliitikud vangi
    -Tsensuur
    -Kohapeal võim baltisakslastele
    -Asjaajamiskeel saksa keel
    -Suurettevõtted tagasi omanikele
  • Bresti rahu

    Saksa Keisririik ja Nõukogude Venemaa
  • Saksamaa kaotab esimese maailmasõja.

  • Ajutine Valitsus on valmis jälle üle võtma.

  • Nõukogude Venemaa ründab Eestit.

  • Period: to

    Vabadussõda

  • Venelased vallutavad Narva ja kuulutavad välja Eesti Töörahva Kommuuni.

    Narva Joala lahing. Venelaste poolel olid Viljandi Kommunistlik Kütipolk ja kommunistlikud hiinlased.
  • Period: to

    Eesti Töörahva Kommuun

    Enamlaste sõnul oli see iseseisev riik. Nõukogude Venemaa toetas seda riiki. Kommuuni poliitika:
    -Maa natsionaliseerimine, aga rahvale ei jaga
    -Tööstused riigistatakse
    -Mõisad riigistatakse
    -Tugevalt kirikuvastased
    -Punane terror
  • Period: to

    Jaanuari pealetung ja maa vabastamine

    Kehra lahing 4.01
    Tapa vabastamine 9.01
    Tartu vabastamine 14.01
    Narva vabastamine 19.01. Laevadega dessant.
    Paju lahing 31.01. Valga vabastamine
    Üle Võru ja Petseri, edasi Pihkvasse.
  • Eesti Asutav Kogu

    (loetakse Riigikogu algusaastana)
    Valimistulemused:
    Sotsiaaldemokraadid
    Tööerakond
    Rahvaerakond
    Maaliit Eesti esimene valitsusjuht → Otto Strandman. Koostati 1) PÕHISEADUS ja 2) MAASEADUS
    Kõik, kes lähevad vabadussõtta, saavad maad.
  • Period: to

    Landeswehri sõda (juuni-juuli)

    Baltisakslaste maavägi. Juuni-juuli 1919. Lätis on riigipööre, kus kukutati Ulmanis.
    19.06 kokkupõrge eestlastega Võnnus
    23.06 eestlased vallutavad Võnnu (võidupüha)
    3.07 Eesti ja Landeswehri lõplik rahu. Ulmanis tagasi võimule.
  • Eestlased vallutavad Võnnu

  • Eesti ja Landeswehri lõplik rahu. Ulmanis tagasi võimule.

  • Period: to

    Sügisesed pealetungid ja Tartu rahuläbirääkimiste algus (september-detsember)

  • Piirilepe = relvarahu (Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel)

  • Tartu rahu

    Jaan Poska - Eesti delegatsiooni juht. Teemad:
    -Piiri kulgemine. 3.01 kirjutatakse alla piirilepe = relvarahu nüüd
    -Majandusküsimused. Otsustati, et Eesti ei ole osa Tsaari Venemaa võlgadest
    -15 miljonit kuldrubla Eestile Venemaa poolt
    -Venemaa ütles lahti igaveseks ajaks suveräänsusest Eesti alale.