Flag of japan.svg

Jaapani ajalugu

  • 200

    Varariiklikud moodustised

    Hiljemalt 2.–3. saj hakkasid Jaapanis tekkima varariiklikud moodustised. 3. saj Hiina kroonikad räägivad Jaapani saartel asunud Yamatai riigist.
  • 250

    Kofuni ajastu

    Yamato ajastu esimene pool. Sel ajal ühtsest riigist ilmselt veel rääkida ei saa. Jätkus intensiivne migratsioon Koreast ja Hiinast. Tulnukad tõid kaasa hiina kultuuri, mis levis ülikkonnas, ning osalesid võitluses poliitilise ülemvõimu pärast.
  • Jan 1, 710

    Nara ajastu

    Sai nime esimese paikse pealinna Nara järgi. Nara ajastut iseloomustas eeskätt keisrivõimu konsolideerumine. Nara ajastu oli jaapani klassikalise kirjanduse kujunemisperiood, mil koostati esimesed Jaapani ajalookroonikad “Kojiki” ja “Nihon shoki” ning õitses waka-luule.
  • Jan 1, 1185

    Kamakura ajastu

    Tähistas üleminekut keisrivalitsuselt šogunaadile. 1192. a omistas keiser Minamoto no Yoritomole šoguni e “ülemjuhataja” tiitli. Yoritomo valis oma residentsiks Kamakura, kuhu viis oma õukonna ja valitsuse. Kamakura ajastul katkesid suhted Hiinaga.
  • Jan 1, 1333

    Muromachi ajastu

    Kamakura šogunaadi nõrgenemine tõi 14. saj algul kaasa rivaalitsevate suguvõsade vahelise kodusõja, mille käigus lühikeseks ajaks taastati keisrivõim. Restauratsiooni toetanud Ashikaga suguvõsa rajas aga uue šogunaadi ja viis 1338. a oma residentsi keisrilinna Kyōto Muromachi rajooni, mille järgi Ashikaga šogunaadi valitsemisaega tuntakse ka Muromachi ajastuna.
  • Jan 1, 1478

    Sõdivate riikide ajastu

    Muromachi ajastu viimast sajandit iseloomustasid pidevad sõjad ja feodaalne killustatus. Maaisandad pidasid sõdu nii omavahel kui ka šõguni valitsusega. 16. saj lõpul püüdsid võimu haarata mitmed suguvõsad. Viimaks läks see korda Tokugawa Ieyasul , kes 1603. a rajas uue šogunaadi, mis jäi viimaseks Jaapani ajaloos ja kestis kuni 1868. a-ni.
  • Jan 1, 1543

    Edo ajastu

    Ka selle nimega tuntakse Tokugawa šogunaadi valitsemisaega, kuna šogunite pealinnaks sai Edo (tänapäeva Tokyō).
  • Meji ajastu

    1. a sundis reformimeelne fraktsioon valitsuses viimase Tokugawa šoguni tagasi astuma ja võim anti formaalselt üle keisrile. Sellepärast nimetatakse neid sündmusi ka Meiji restauratsiooniks aasta varem troonile tõusnud keiser Matsuhito valitsemise deviisi järgi (meiji – “valgustatud valitsemine”). Riigi pealinnaks kuulutati Edo, mis nimetati ümber Tokyōks.
  • Asuka ajastu

    Yamato ajastu teine pool. See on oma nime saanud tänapäeva Asuka küla järgi Narast lõuna pool, mille piirkonnas asusid Yamato valitsejate residentsid.
  • Heiani ajastu

    Oli keisrivõimu ja jaapani klassikalise kultuuri kõrgperioodiks. Samas hakkas juba 9. saj keskel keisrite osa riigi tegelikus valitsemises vähenema. Poliitiline võim kandus üha enam omavahel konkureerivate tugevate suguvõsade kätte, kes tuginesid kujunevale elukutseliste sõdalaste – samuraide – klassile ja era-armeedele.