Jaapan ajalugu 20. sajandil

Yamatai riik

200

Yamatai riigist räägivad varased kroonikad, mida olevat valitsenud preesterkuninganna Himiko, kelle võimu alla kuulunud enam kui 30 väikevaldusest koosnev konföderatsioon. Tänapäeval peetakse Yamataid hilisema Yamato riigi eelkäijaks, mille järgi on saanud nime järgmine ajastu Jaapani ajaloos.

Uus kultuur

500

I aastatuhande keskel e.m.a hakkas Jaapani saartel, alates Okinawalt ja Kyūshūlt lõunas levima uus kultuur, mida selle ühe põhileiukoha järgi tänapäeva Tokyō piirkonnas tuntakse Yayoi kultuuri nime all. Aegamööda see assimileeris ja tõrjus Jomōni kultuuri välja. Yayoi kultuuri iseloomustab potikedral valmistatud keraamika, pronksriistad, puitehitised ning kunstliku niisutusega riisikasvatus.

Yamato ajastu

Jan 1, 650

Yamato ajastu (u 250–710) esimest poolt (250–538) tuntakse ajastule tüüpiliste suurte ülikuhaudade (kofun) järgi ka Kofuni ajastuna. Sel ajal ühtsest riigist ilmselt veel rääkida ei saa. Honshū lõunaosas valitses oma piirkondi hulk omavahel sõdivaid ülikusuguvõsasid. Jätkus intensiivne migratsioon Koreast ja Hiinast. Tulnukad tõid kaasa hiina kultuuri, mis levis ülikkonnas, ning osalesid võitluses poliitilise ülemvõimu pärast.

Nara riik ja ajastu

Jan 1, 710

1. a rajas keisrinna Genmyō esimese paikse pealinna Nara, mille järgi on saanud nime vastav ajastu Jaapani ajaloos. Seda ajastut iseloomustas keisrivõimu konsolideerumine. Jätkusid tihedad sidemed Tangi õukonnaga, kuhu iga 20 aasta järel saadeti suur saatkond. Pealinn Nara projekteeriti ja ehitati Hiina Tangi riigi pealinna Changani eeskujul. Jätkus hiina kultuuri ülevõtmine ja budismi õitseng eeskätt õukonnareligioonina.

Heiani ajastu

Jan 1, 1000

Heiani ajastu oli keisrivõimu ja jaapani klassikalise kultuuri kõrgperioodiks. Samas hakkas juba 9. saj keskel keisrite osa riigi tegelikus valitsemises vähenema. Poliitiline võim kandus üha enam omavahel konkureerivate tugevate suguvõsade kätte, kes tuginesid kujunevale elukutseliste sõdalaste – samuraide – klassile ja era-armeedele.

Kamakura ajastu

Jan 1, 1300

See ajastu tähistas üleminekut keisrivalitsuselt šogunaadile. 1192. a omistas keiser Minamoto no Yoritomole šoguni e “ülemjuhataja” tiitli. Yoritomo valis oma residentsiks Kamakurasse, kuhu viis oma õukonna ja valitsuse, mida nimetas “telgivalitsuseks” (bakufu; selle lääne ekvivalent ongi sõnast shogun tuletatud “šogunaat”). Keisrile jäi pelgalt rituaalne positsioon, kuna täitevvõim läks šogunile. Kamakura šogunitel tuli seda aga tegelikult jagada teiste võimukate suguvõsadega kohtadel.

Muromachi ajastu

Jan 1, 1500

Kamakura šogunaadi nõrgenemine tõi 14. saj algul kaasa rivaalitsevate suguvõsade vahelise kodusõja, mille käigus lühikeseks ajaks (1333–1336) taastati keisrivõim (nn Kemmu restauratsioon). Restauratsiooni toetanud Ashikaga suguvõsa rajas aga uue šogunaadi ja viis 1338. a oma residentsi keisrilinna Kyōto Muromachi rajooni. Sellest tuleneb ajastu.

Sõdivate riikide ajastu

Jan 1, 1600

Maaisandad pidasid sõdu nii omavahel kui ka šõguni valitsusega. 16. saj lõpul püüdsid võimu haarata mitmed suguvõsad. Viimaks läks see korda Tokugawa Ieyasul (1543–1616), kes 1603. a rajas uue šogunaadi, mis jäi viimaseks Jaapani ajaloos ja kestis kuni 1868. a-ni.

Edo ajastu

Jan 1, 1800

Alates 17. saj keskelt hakkas šogunite valitsus aga ajama üha isolatsionalistlikumat poliitikat. Eurooplastel lubati kaubelda ainult paaris sadamas Kyūshūl, kristlus peaaegu hävitati ja misjonitöö keelati. Väliskaubandus läks täielikult valitsuse kontrolli all. Ka suhted Hiina ja Koreaga minimseeriti.

Meji ajastu

Jan 1, 1900

Meji ajastu sundis reformimeelne fraktsioon valitsuses viimase Tokugawa šoguni tagasi astuma ja võim anti formaalselt üle keisrile. Sellepärast nimetatakse neid sündmusi ka Meiji restauratsiooniks aasta varem troonile tõusnud keiser Matsuhito valitsemise deviisi järgi (meiji – “valgustatud valitsemine”). Riigi pealinnaks kuulutati Edo, mis nimetati ümber Tokyōks. Sinna viidi üle ka keisri õukond.

Pealinn Heian

Mar 2, 2022

1. a rajas keiser Kammu, keda peetakse üheks silmapaistvamaks keisriks Jaapani ajaloos üldse, uue pealinna Heiani (hilisem Kyōto), mis jäi keisri residentsiks ja riigi ametlikuks pealinnaks ligi 1000 aastaks.