-
250
Yamato ajastu / Kofuni ajastu
Yamato ajastu (u 250–710) esimest poolt (250–538) tuntakse ajastule tüüpiliste suurte ülikuhaudade (kofun) järgi ka Kofuni ajastuna.Hiljemalt 2.–3. saj hakkasid Jaapanis tekkima varariiklikud moodustised. 3. saj Hiina kroonikad räägivad Jaapani saartel asunud Yamatai riigist. -
Period: Jan 1, 710 to
Nara periood
- a rajas keisrinna Genmyō esimese paikse pealinna Nara, mille järgi on saanud nime vastav ajastu Jaapani ajaloos (710–794). Nara ajastut iseloomustas eeskätt keisrivõimu konsolideerumine.Nara ajastu oli jaapani klassikalise kirjanduse kujunemisperiood, mil koostati esimesed Jaapani ajalookroonikad “Kojiki” ja “Nihon shoki” ning õitses waka-luule.Jätkus hiina kultuuri ülevõtmine ja budismi õitseng eeskätt õukonnareligioonina
-
Jan 16, 710
esimene pealinn Nara
- a rajas keisrinna Genmyō esimese paikse pealinna Nara, mille järgi on saanud nime vastav ajastu Jaapani ajaloos (710–794). Nara ajastut iseloomustas eeskätt keisrivõimu konsolideerumi
-
Period: Jan 16, 1185 to Jan 16, 1333
Kamakura ajastu
Kamakura ajastu (1185–1333) tähistas üleminekut keisrivalitsuselt šogunaadile.Keisrile jäi pelgalt rituaalne positsioon, kuna täitevvõim läks šogunile. -
Jan 16, 1301
kodusõda
Kamakura šogunaadi nõrgenemine tõi 14. saj algul kaasa rivaalitsevate suguvõsade vahelise kodusõja, mille käigus lühikeseks ajaks (1333–1336) taastati keisrivõim (nn Kemmu restauratsioon) -
Period: Jan 16, 1333 to Jan 16, 1336
Keisrivõimu taastamine
Kamakura šogunaadi nõrgenemine tõi 14. saj algul kaasa rivaalitsevate suguvõsade vahelise kodusõja, mille käigus lühikeseks ajaks (1333–1336) taastati keisrivõim (nn Kemmu restauratsioon) -
Period: Jan 16, 1336 to Jan 16, 1573
Muromachi ajastu
Restauratsiooni toetanud Ashikaga suguvõsa rajas aga uue šogunaadi ja viis 1338. a oma residentsi keisrilinna Kyōto Muromachi rajooni, mille järgi Ashikaga šogunaadi valitsemisaega (1336–1573) tuntakse ka Muromachi ajastuna.
Ashikaga šogunaat ei suutnud luua nii tugevat ja tsentraliseeritud võimu, kui seda oli teinud eelmine, Kamakura šogunaat. Kuni 1392. a-ni kestsid kodusõjad. Pealinnas oma võimu kindlustanud šogun andis kohalikele suurnikele (daimyo) senisest suuremad õigused oma valduste val -
Period: Jan 16, 1336 to Jan 16, 1573
Muromachi ajastu
Restauratsiooni toetanud Ashikaga suguvõsa rajas aga uue šogunaadi ja viis 1338. a oma residentsi keisrilinna Kyōto Muromachi rajooni, mille järgi Ashikaga šogunaadi valitsemisaega (1336–1573) tuntakse ka Muromachi ajastuna.
Ashikaga šogunaat ei suutnud luua nii tugevat ja tsentraliseeritud võimu, kui seda oli teinud eelmine, Kamakura šogunaat. Kuni 1392. a-ni kestsid kodusõjad. Pealinnas oma võimu kindlustanud šogun andis kohalikele suurnikele (daimyo) senisest suuremad õigused oma valduste val -
Period: Jan 16, 1478 to
Sõdivate riikide ajastu
Muromachi ajastu viimast sajandit iseloomustasid pidevad sõjad ja feodaalne killustatus. Ajastut vahemikus 1478–1605 tuntaksegi seetõttu Sõdivate riikide ajastuna (sengoku jidai), mil maaisandad pidasid sõdu nii omavahel kui ka šõguni valitsusega. 16. saj lõpul püüdsid võimu haarata mitmed suguvõsad. -
Period: to
Tokigawa ajastu/ Edo ajastu
Viimaks läks see korda Tokugawa Ieyasul (1543–1616), kes 1603. a rajas uue šogunaadi, mis jäi viimaseks Jaapani ajaloos ja kestis kuni 1868. a-ni.
Tokugawa šogunaadi valitsemisaega tuntakse ka Edo ajastuna, kuna šogunite pealinnaks sai Edo (tänapäeva Tokyō).
Tokugawa ajastul valitses Jaapanis üldiselt rahu, seda tänu poliitilise süsteemi rakendamisele, mis harmoneeris šoguni valitsuse ja kohalike daimyo’de võimujaotuse süsteem, -
Elanikkonna kasv
- saj keskel ulatus Edo elanikkond miljonini, Kyōto ja Ōsaka oma ligi poole miljonini.
-
Lääne mõjud
- saj esimesel poolel süvenesid vastuolud šogunaadi ja edumeelsemate samuraide vahel. Viimased väärtustasid läänelikke teadmisi, vabakaubandust ja arengut, kuna konservatiivne šogunaat hoidis kinna neokonfutsianistlikest põhimõtetest ja idealiseeris traditsioonilist agraarühiskonda. Jaapanile hakkasid survet avaldama ka Lääne suurvõimud, kes nõudsid sadamate avamist Lääne kaupmeestele. See kulmineeris Matthew Perry juhitud USA laevastiku ilmumisega Edo reidile 1853. a, mis sundis šogunit tegem
-
Period: to
Meij ajastu
Meji ajastu (1868-1912). 1868. a sundis reformimeelne fraktsioon valitsuses viimase Tokugawa šoguni tagasi astuma ja võim anti formaalselt üle keisrile. Sellepärast nimetatakse neid sündmusi ka Meiji restauratsiooniks aasta varem troonile tõusnud keiser Matsuhito valitsemise deviisi järgi (meiji – “valgustatud valitsemine”). Riigi pealinnaks kuulutati Edo, mis nimetati ümber Tokyōks. Sinna viidi üle ka keisri õukond. Bakuhan süsteem tühistati, kuigi paljud endised daimyo’d jäid edasi oma valdust -
Majanduslik ime
Pärast teist maailmasõda aitas USA stabiliseerida valitsust ja majandust. -
Tsunami
Tsunami -
Yamato ajastu teine pool
Yamato ajastu teist poolt (538–710) tuntakse Asuka ajastuna. See on oma nime saanud tänapäeva Asuka küla järgi Narast lõuna pool, mille piirkonnas asusid Yamato valitsejate residentsid. 6.–7. saj jooksul alistas Yamato oma ülemvõimule kogu Honshū lõunaosa ja Kyūshū saare. Hiina eeskujul hakkasid selle valitsejad tituleerima end keisriteks. -
Uus pealinn Heian
- a rajas keiser Kammu (valitses 781–806), keda peetakse üheks silmapaistvamaks keisriks Jaapani ajaloos üldse, uue pealinna Heiani (hilisem Kyōto), mis jäi keisri residentsiks ja riigi ametlikuks pealinnaks ligi 1000 aastaks.
-
Period: to Jan 16, 1185
Heiani ajastu
Heiani ajastu (794–1185) oli keisrivõimu ja jaapani klassikalise kultuuri kõrgperioodiks. Samas hakkas juba 9. saj keskel keisrite osa riigi tegelikus valitsemises vähenema. Poliitiline võim kandus üha enam omavahel konkureerivate tugevate suguvõsade kätte, kes tuginesid kujunevale elukutseliste sõdalaste – samuraide – klassile ja era-armeedele. Heiani ajastu viimased aastakümned möödusid kodusõdades, kus võimuvõitlus käis peamiselt Taira ja Minamoto suguvõsade vahel. Võitlus lõppes Minamoto või
