Jaapani ajalugu kuni 20. sajandini

  • 100

    Varariiklike moodustiste tekkimine

  • 250

    Yamato ajastu esimene pool

    Yamato ajastu esimene pool
    Polnud veel ühtset riiki. Oli intensiivne migratsioon Hiinast ja Koerast, kes tõid kaasa Hiina kultuuri, mis levis ülikkonnas. Ajastule olid tüüpilised suured ülikuhauad ehk kofunid.
  • Jan 1, 710

    Nara ajastu

    Nara ajastu
    Keisrinna Genmyō rajas esimese paikse pealinna Nara. Jätkus hiina kultuuri ülevõtmine ja budismi õitseng eeskätt õukonnareligioonina. Jaapani klassikalise kirjanduse kujunemisperiood. Koostati esimesed Jaapani ajalookroonikad “Kojiki” ja “Nihon shoki”
  • Jan 1, 1185

    Kamakura ajastu

    Kamakura ajastu
    Üleminek keisrivalitsuselt šogunaadile. Šogun ehk ülemjuhata. Esimeseks šoguniks oli Yoritomo. Kamakura ajastul katkesid suhted Hiinaga.
  • Jan 1, 1300

    Muromachi ajastu

    Muromachi ajastu
    Taastati keisrivõim, kuid vaid lühikeseks ajaks, sest 3 aastat hiljem rajati uus šogunaad. Taastati suhted Mingi dünastia Hiinaga. Jaapanisse saabusid portugallased, kes rajasid seal kaubabaasi ja panid aluse üle sajandi kestnud nn nanban kaubandusele Jaapani ja Euroopa vahel.
  • Jan 1, 1478

    Sõdivate riikide ajastu

    Sõdivate riikide ajastu
    Pidevad sõjad ja feodaalne killustatus. Maaisandad pidasid sõdu nii omavahel kui ka šõguni valitsusega. Lõpuks haaras võimu Tokugawa Ieyasu.
  • Edo ajastu

    Šogunite pealinnaks sai Edo (tänapäeva Tokyō). Tokugawa ajastul valitses Jaapanis üldiselt rahu. Šogunite valitsus hakkas ajama üha isolatsionalistlikumat poliitikat. Eurooplastel lubati kaubelda ainult paaris sadamas, kristlus peaaegu hävitati ja misjonitöö keelati. Kiiresti arenes sisekaubandus ja käsitöö ning linnastumine.
  • Jaapanis maailma suurim linn ja kõige kirjaoskavam elanikkond

  • Meji ajastu

    Meji ajastu
    Reformimeelne fraktsioon sundis valitsuses viimase Tokugawa šoguni tagasi astuma ja võim anti formaalselt üle keisrile. Mindi üle lääne tüüpi valitsusele ja konstitutsioonilisele monarhiale, mis kulmineerus 1889. a esimese konstitutsiooni vastuvõtmisega. Hakati propageerima rahvuslust ja šintoismismlie anti riigiusu staatus.
  • Yamato ajastuse teine pool ehk Asaku ajastu

    Yamato alistas oma ülemvõimule kogu Honshū lõunaosa ja Kyūshū saare. Hiina eeskujul hakkasid selle valitsejad tituleerima end keisriteks.
  • Heiani ajastu

    Keiser Kammu, keda peetakse üheks silmapaistvamaks keisriks Jaapani ajaloos üldse, rajas uue pealinna Heiani. Keisrivõimu ja jaapani klassikalise kultuuri kõrgperiood. Keisrite osa riigi tegelikus valitsemises hakkas vähenema ja poliitiline võim kandus üha enam omavahel konkureerivate tugevate suguvõsade kätte. Heiani ajastu viimased aastakümned möödusid kodusõdades.