I maailmasõda

Franz Ferdinandi tapimine

Jun 28, 1914

Tema tapmine oli ajend I maailmasõja puhkemiseks

Piirilahing

Aug 21, 1914

21.08.1914- 25.08.1914
Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi.

(26.-30. august)

Aug 26, 1914

Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-Ungarile; Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal
Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, eesotsas Hindemburg ’iga, lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma
26.-30. august 1914

Marne´i lahing

Sep 5, 1914

Sakslase Schlieffeni plaan kukkus läbi
Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus
Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku
kogu läänerindel tekkis positsioonisõda , mille rinde pikkus oli 720 km
5-6.09.1914

Gorlice lahing

Mar 22, 1915

Saksamaa proovis otsustada sõja saatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida
Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma

Ypres´i lahing

Apr 22, 1915

Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda
Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega
22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi , mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri

Verduni lahing

Jan 21, 1916

Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud
Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele
270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu. Venis kuudepikkuseks lahinguks.

Somme’i lahing

Jul 1, 1916

Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise
1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi
Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala (surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit)

Compiegne´i vaherahu

Nov 11, 1918

1. nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne’i vaherahule , mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja Saksamaa alistus

Versailles´ rahuleping

Jan 18, 1919

Pariisi rahukonverents
Võitnud imperialistlikud riigid surusid 28. juuni 1919 Saksamaale peale Verssailes’ rahu:
see nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul
piiras tema iseseisvust
kuid säilitas Saksamaa sõjalise jõu kui potensiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu