-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean.
-
-
Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis kuu -
Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid, milles on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad ainuõõssed, käsijalgsed jne. Evolutsiooniline võidurelvastumine. -
-
-
Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna kuni 100 m alanemise ja elualade vähenemise tõttu toimus mereelustiku massiline väljasuremine. -
Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Meredes ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaataimestik oli ajastu algul veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed. -
Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, mõnedel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ja meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, kui seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kestus 2,5 mln kuni 1 mln aastat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
