-
Maa tekkimine, meteoriidikokkupõrked, vulkaaniline aktiivsus väga suur. Lõpuks Maa pind jahenes ning tekkisid maakoor ja atmosfäär, moodustusid ookeanid.
-
Umbkaudu 4500 miljardit aastat tagasi peale Maa ja väiksema taevakeha kokkupõrget tekkis Kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanides hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
Esimesed mitmerakulised organismid.
-
Tekkis organismide ehitustüübid. Ilmusid paljude selgrootute rühmad. Arenesid esimesed kalad. Ajastu kestus 542 mln-485 mln aastat tagasi.
-
-
Esimesed maismaataimed ilmusid umbes 480 mln aastat tagasi. Troopikameredes oli rikkalik elustik. Oli ka jääaeg. Ajastu kestvus 485 mln- 443 mln aastat tagasi.
-
Esimesed maismaaloomad tuhatjalgsed ja skorpionid ilmusid umbes 440 mln aastat tagasi. Meredes ujusid primitiivsed kalad. Ajastu kestus 443 mln-419 mln aastat tagasi.
-
Esimesed kahepaiksed tekkisid 370 mln aastat tagasi. Maismaal arenesid esimesed metsad. Troopikameredes oli välja kujunenud rikkalik põhjaelustik ja šelfimeredes suured riftid. Ajasti kestus 419 mln- 359 mln aastat tagasi.
-
Esimesed roomajad maismaal umbes 350 mln aastat tagasi. Maismaal kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatud aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Palju lülijalgseid, mõnel putukal tekkis ka lennuvõime. Ajastu kestus 359 mln- 299 mln aastat tagasi.
-
Tekkis hiigelmanner Pangaea, mida ümbritses ookean Panthalassa. Maismaal elasid peamiselt roomajad, taimeriigis oli palju paljasseemnetaimi ja ookeanides luukalad. Ajastu lõpus suri 95% liikidest välja. Ajastu kestus 299 mln- 252 mln aastat tagasi.
-
Dinosauruste ilmumine ning nende valitsemine maismaal. umbes 200 mln aastat tagasi ilmusid imetajad. Taimestik oli vaene. Ajastu kestus 252 mln- 201 mln aastat tagasi.
-
-
Esimesed linnud umbes 150 mln aastat tagasi. Arenesid ka krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad ehk ihtüosaurused ja plesiosaurused. Maismaad kattis paljasseemnetaimedest mets. Ajastu kestus 201 mln- 145 mln aastat tagasi.
-
Tekkisid esimesed õistaimed, mis hakkasid varsti domineerima. Tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Selle põhjuseks oli meteoriidiplahvatus ja sellele järgnenud katastroofid. Ajastu kestus 145 mln- 66 mln aastat tagasi.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid primaadid. Sooja ja niiske kliimaga kasvasid troopilised metsad, ilma jahenemisel muutusid valdavaks heitlehised taimed. Metsade asemele tekkisid rohumaad ja savannid. Ajastu kestus 66 mln- 23 mln aastat tagasi.
-
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid hominiidid ehk inimese eellased. Kliimajahenemisel tekkisid jääkatted poolustel. Ajastu kestus 23 mln- 2,5 mln aastat tagasi.
-
Aafrikas alanud evolutsiooni kaudu on perekond Homo esindajatest saanud tänapäevased inimesed ehk Homo Sapiensid. Välja on surnud mitmed imetajad, viimase aja väljasuremise põhjuseks on inimtegevuse mõju loodusele. Ajastu kestus 2,5 mln- tänapäev
