GeoKronoloogiline skaala Kris Sten R2

Maa tekkimine

4600 BCE

Hadakuim

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

kestus 4,6 - 4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Kröönimaal, kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tihe meteoriidi sadu. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Kuu teke

4500 BCE

100000000 aastat tagasi põrkas maa kokku taevakehaga, mille tulemusel moodustus kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Kestus 4000 - 2500 mld aastat tagasi. Sellel perioodil hakkasid arenema meredes algsed eluvormid. Samuti on sellest perioodist pärit vanimad stormatoliidid, mikroorganismide, seal hulgas tsüano-ning purpurbakterite ja mitmesuguliste vetikate toimel kuijunenud kihilised moodustused.

elu teke

3800 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

kestus 2500 - 542 mld aastat tagasi. Periood mille ajal tekkisid esimesed üherakulised ja mitmerakulised organismid.

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Algas 542 mln aastat tagasi ning kehtib tänapäevani. Fanerosoikumis toimus skeletiga organismide areng.

Palerosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Kestis 542 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Paleosoikumis elu arenes meres ja liikus maismaale. Maismaad katsid suured metsad, millest kujunes kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestis 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsium lõppes jääajaga.

Kambrium

452 BCE

kestis 542 mln kunt 485 mln aastat tagasi. Sel ajal tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Täpsemalt ilmus palju selgrootute rühmi. Samuti toimus meredes suur vetika kasv.

Silur

443 BCE

Kestis umbes 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Vetes kujunesid välja rifid ning seal ujusid primitiivne mereloomastik. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varasemad maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel.

Devon

419 BCE

Kestis 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Paljud veekogusid asustanud kalad kasvasid suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni alguses oli maataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Umbes 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid metsad, kus kasvasidpaljude tänapäeva taimede hiigelsuured eellased. Maismaal elas palju lülijalgseid, osad putukad said lennuvõime. Maismaale ilmusid esimsed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestis 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiigmanner Pangaea. Hiidmandri sisekliima oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastik oli suuremas osas roomajad, kes suutsid kõrbes elada. Sel ajal oli palju paljasseemnetaimi. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega maailma ajaloos.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestis 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Sel perioodil ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal elasid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja teised imetajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Palogeen

66 BCE

Kestis umbes 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased elasid meres. Ilmusid esimesed primaadid ehk esikloomalised. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske. Rohkelt kujunesid ja arenesid troopilised metsad. Hiljem hakkas kliima jahenema ning Kujunesid välja rohumaad.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Kainosoikumis kujunesid tänapäeva ookenid ja mandrid.

Neogeen

23 BCE

Kestis umbes 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrid, taimestik ja loomastik omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, erinevad linnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes mis tõi kaasa mitmeid jääaegu.

Inimeste teke

1 BCE

Inimeste areng (0.2 mln aastat tagasi)

Kvaternaar

1 BCE

Algas 2,5 mln aastat tagasi ning kestab kuni tänapäevani. Ajastu alguses ilmusid Aafrikas inimese vahetud eellased, kelleevolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Suri välja mitmeid imetajaid nagu mammut, karvane ninasarvik ja linde nagu dodo.