Geokronoloogiline skaala ALLIKIVI

Timeline created by sirle_allikivi
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6-4 mld aastat tagasi. Maa tekkimine, sagedased meteoriitide sajud, vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Lõpuks kujunesid välja maakoor ja atmosfäär, moodustusid ookeanid.
  • 4,000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Kestus 4-2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismid, sh tsüano- ja purpurbakterid ja ka mitmesugused vetikad.
  • 2,500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Kestus 2500-542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist ehk Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik.
  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kestvus 542 mln-485 mln aastat tagasi.Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkonadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljude selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes või tugev välisskelett. Esimesed kalad.
  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kestus 485 mln-443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed ja troopikameredes rikkalik elustik. Kliima kiire jahenemine, jääaeg. Madalmerede kuivamine ja mereelustiku massiline väljasuremine.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Kestus 443 mln-419 mln aastat tagasi. Meredes kujunesid käsnade, korallide jalubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus lihtsa ehitusega maismaataimede kasv niisketel aladel. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Kestus 419 mln- 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik ja šelfimeredes suured riffid. Mitmed kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed olid selle aja tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid maismaal tekkinud esimesed metsad. Ilmusid kahepaiksed.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Kestus 359 mln- 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
  • -299 BCE

    Perm

    Perm
    Kestus 299 mln- 252 aastat tagasi. Tekkis Panthalassa ookeaniga übritsetud hiidmanner Pangaea. Mandri keskosas oli kuiv kõrb karmi kliimaga. Maismaal ülekaalus loomadest roomajad, taimedest paljasseemnetaimed ja meredes luukalad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% liikidest.
  • -252 BCE

    Triias

    Triias
    Kestus 252 mln- 201 mln aastat tagasi. Taimestiku vaene, ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • -201 BCE

    Juura

    Juura
    Kestus 201 mln-145 aastat tagasi. Loomad: dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad-ihtüosaurused ja plesiodaurused, meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad. Maismaad kattis paljasseemnetaimedest mets.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kestus 145 mln- 66 mln aastat tagasi. Ilmusid õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima. Ookeanid ja mered olid tihedalt asustatud. Tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Meteoriidiplahvatus.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Kestus 66 mln- 23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Meredesse asusid elama vaalade eellased ja ilmusid primadiidid. Sooja ja niiske kliimaga kasvasid troopilised metsad, ilma jahenedes muutusid valdavaks heitlehised taimed. Metsade asemele tekkisid rohumaad- preeriad ja savannid.
  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Kestus 23 mln- 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid hominiidid- inimese eellased. Kliimajahenemisel tekkisid korduvad jäätumised ja jääkate poolustel.
  • -2 BCE

    Kvanternaar

    Kvanternaar
    Kestus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Aafrikas alanud evolutsiooni kaudu on inimeste eellastest, perekond Homo esindajatest saanud tänapäevased inimesed- Homo sapiens'id. Välja on surnud mitmed imetajad: mammutid, karvased ninasarvikud ning mitmed linnuliigid: dodo, mao.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    -542 BCE

    Eelkambrium

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond