Geokronoloogiline Skaala

Hadaikum

4600 BCE

Algas planeet Maa kujunemine. Vähesed selle ajastu kivimeid on vähe säilinud. Natukene Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Sagedased Meteroiidisajud. Hadaikumi lõpul kujunes algne maakoor ja atmosfäär, ning moodustusid ookeanid. Hüpoteesid ajastust on vastuolulised. Aegkond lõppes 4 mld aastat tagasi.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu loomine

4500 BCE

Kuu tekkis 100 miljonit aastat peale Maa teket. Maa põrkas kokku masiivse taevakehaga, mille poolt kosmosesse puistatud kivimitest tekkis kõigepealt rõngas. Ajapikku kogunes kivipuru kokku Kuuks.

Ürgeoon

4000 BCE

Meredes ja ookeanides arenesid algelised eluvormid. On leitud vanimad ladestund stormatoliidid. Stormatoliidid on tsüano- ja purpurbakterite poolt tekitatud ladestatud kihilised moodustised. Nendest on leitud vanimad bakterifossiilid. Aegkond lõppes 2,5 mld aastat tagasi.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkis 3,8 mld aastat tagasi. Esimene elu oli arvatavasti ürgbakter.

Agueoon

2500 BCE

Fotosünteesivad tsüanobakterid suurendasid atmosfääri ja ookeani pinnakihis hapnikusisaldust. Toimus mitu üle Maalist jäätumist. Ajastu lõppus on leitud veel seletamata ja müsteeriline selgreootu nn Ediacara elustik. Aegkond lõppes 542 mln aastat tagasi.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuline elu

2100 BCE

Esimesed eukarüoodi kivistised on leitud USAs Michganis.

Kambrium

542 BCE

Kestis 57 mln aastat. Tekkisid organismide ehitustüübid, mis kestavad tänini. Vetikate kasvu suurenemine. Selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõsed, lülijalgsed, käsijalgsed ja limused. Välisskelett. Evolutsiooniline võidurelvastus. Kambiumi plahvatus. Ajastu lõppes 485 mln aastat tagasi

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestis 42 mln aastat. Soojades troopikameredes rikkalik elustik. Esimesed maismaataimed. Lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemine 100 m võrra. Massiline väljasuremine. Ajastu lõppes 443 mln aastat tagasi.

Silur

443 BCE

Kestis 24 mln aastat. Ookeanis elurikkad riffid. Maismaa asustamine jätkub. Esimesed metsad. Ajastu lõppes 419 mln aastat tagasi.

Devon

419 BCE

Kestis 60 mln aastat. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Esimesed kahepaiksed. Ajastu lõppes 359 mln aastat tagasi

Karbon

359 BCE

Kestis 59 mln aastat. Maismaad vallutasid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisüsi. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid osadel nendesy tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. Lõppes 300 mln aastat tagasi.

Perm

300 BCE

Kestis 50 mln aastat. Hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Enamus maismaaloomastikust olid roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 90% kõigist liikidest. Ajastu lõppes 250 mln aastat tagasi.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Triias algas 250 mln aastat tagasi ja lõppes Juura ajastu tulekuga 200 mln aastat tagasi. Liigivaene, kuna loodus taastus Permi ajastu lõpetanud väljasuremisest. Esimesed dinosaurused. Ajastu lõpetav väljasuremine põhjustas dinosaurused peamiseks loomarühmaks. Esimesed imetajad, ammoniidid ja karbid levisid rohkem.

Juura

200 BCE

Kestis 55 mln aastat. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Dinosaurused valitsevad maad. Lõppes 145 mln aastat tagasi.

Kriit

145 BCE

Kestis 79 mln aastat. Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja teised rühmad said kannatata. Ajastu lõppes 66 mln aastat tagasi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Paleogeen

65 BCE

Kestis 43 mln aastat. Algab lindude ja imetajate kiire arenemine. Maismaa imetajad võtavad üle tippkiskjate rolli, mõõghambuline tiiger. Ilmuvad esimesed primaadid. Kliima soe ja niiske, seejärel kliima järk-järgult jaheneb. Valdavaks muutuvad heitlehised taimed. Lõppes 23 mln aastat tagasi.

Neogeen

22 BCE

Kestis 20,5 mln aastat. Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes püsiv jääkate. Lõppes 2,5 mln aastat tagasi.

Kvartenaar

2 BCE

Kestvus 2,6 mln kuni tänapäevani. Ajastu alguses ilmusid perekond Homo esindajad. Surid välja paljud imetaja- ja linnuliigid, nt mammut, dodo jne. Ajastu kestab!