-
Kestus: 4,6 mld-4,0 mld aastat tagasi. Algas Maa teke, aktiivsed vulkaanid, meteoriidisajud, 100 mln aasta pärast tekkis Kuu ning hadaikumi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja tekkisid ookeanid.
-
-
Kestus: 4,0 mld - 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad mikroorganismide kihilised moodustised.
-
-
Kestus: 2.5 mld- 0.5 mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele tsünobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
Kestus: 550 mln- 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja peamised loomhõimkonnad. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Esimesed kalad.
-
-
-
Kestus: 485 mln- 443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed ja troopikameredes rikkalik elustik. Ajastu lõpul, aga toimus kliima kiire jahenemine, jääaeg. Madalmerede kuivamine ja mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Kestus: 443 mln-419 mln aastat tagasi. Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asutama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kestus: 433 mln -419 mln aastat tagasi. Meredes rikkalik põhjaelustik. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad, kasvasid väga suureks ja olid tippkiskijad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.
-
Kestus: 359 mln- 300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Kestus: 300 mln - 250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiidookean Panthalassa. Mandri sisealas oli kuiv ja karmi kliimaga kõrb. Maismaad valitsesid roomajad, meresid luukalad. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Ajastu lõppedes suri 95% kõigist Maad asustanud liikidest välja.
-
Kestus: 250 mln - 200 mln aastat tagasi. Elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja uus väljasuremine andis neile võimaluse kasvada peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Kestus: 200 mln- 145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaad oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Kestus: 145 mln- 66 mln aastat tagasi. Ilmusid õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima. Ookeanid ja mered olid tihedalt asustatud. Tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Meteoriidiplahvatus.
-
Kestus: 66 mln -23 mln aastat tagasi. Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurematel laiuskraadidel. Siis hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud preeriad ja savannid.
-
-
Kestus: 23 mln - 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kestus: 2.5 mln- 0 mln aastat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase Homo sapiens' i tekkimiseni. Ajastu jooksul suri välja palju imetaja- ja linnuliike.
