Eesti II maailmasõjas

By martaraidla

  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    Moskvas sõlmitud mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Selle lepingu käigus jagati omavahel ära mõjupiirkonnad Ida-Euroopas, sealhulgas ka Eesti.

  • NSVL vastastikuse abistamise pakt

    Eesti oli kuulutanud ennast sõjas neutraalseks, aga NSV Liit sundis Eestile peale vastastikuse abistamise pakti. Tänu sellele sai NSVL Eestis luua sõjaväebaase. Kuigi Eesti oli iseseisev riik, olid nad NSVL sunnitud liitlased.

  • NSVL väeosad tulid Eestisse

    25 000 meest asusid Eestis asuvatesse baasidesse. Baltisakslased hakkasid Eestist seevastu lahkuma.

  • Talvesõja algus

    Soomlased ei olnud nõus NSVL tingimustega ning NSVL ründas Soomet. Eesti kuulutas ennast ka selles sõjas neutraalseks, kuid NSV Liit kasutas Eesti lennuvälju Soome pommitamiseks ning seetõttu Eestit ei peetud enam sõjas neutraalseks.

  • Talvesõja lõpp

    Soomlased olid sõjas võidukad, Punaarmee kaotused olid väga suured.

  • Narva diktaat

    Narva diktaat oli NSV Liidu dikteeritud Eesti-Nõukogude kokkulepe Eesti Vabariigi sõjaliseks okupeerimiseks. Selle kokkuleppega anti Punaarmeele luba sisenede Eesti Vabariigi territooriumile. Eestisse tuli 90 000 Punaväelased.

  • Meeleavaldused Tallinnas

    NSVL esindajate juhtimisel korraldati demonstratsioone, kus nõuti valitsuse tagasiastumist. NSV Liidu salajaste ettevalmistuste abil seati ametisse nukuvalitsus.

  • Johan Laidoner arreteeriti ja küüditati

  • Konstantin Päts ja tema pere küüditati

  • Eesti inkorporeeriti liiduvabariigina NSV Liitu

    Algas tööstuse, pankade, transpordi, kaubanduse ja elamute riigistamine. Käibele võeti rubla.
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

  • Esimene suurküüditamine

    Venemaale viidi 10 157 inimest. Täisealised mehed viidi vangilaagritesse, naised ja lapsed Kirovi ja Novosibirski oblastitesse Küüditatutest jäid umbes pooled ellu. Küüditamised toimusid ka Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas ja Moldovas.

  • Saksamaa alustab sõda NSV Liiduga

    Sakslaste peamine eesmärk oli vallutada Leningrad, Eesti vallutamine oli teisejärguline. Siiski oli sügise lõpuks juba vallutatud nii Mandri-Eesti kui ka saared.

  • Eesti juutide ja teiste elanikkude hukkamine

    1. aasta alguseks hävitati ligi 1000 Eestisse jäänud juuti, hukati ka umbes 8000 teist eesti elanikku. Mitte-rassiliseks süüdistuseks oli koostöö Nõukogude režiimiga.

  • Saksa keel kuulutati vallutatud piirkondades riigikeeleks

  • Mobilisatsioon

    Eesti sõjaväekohustuslastele anti valida tööteenistuse, sõjatööstuse ja Eesti leegioni vahel. Paljudel kutsealustel õnnestus põgeneda Soome ning neid hakati kutsuma soomepoisteks.

  • Eesti Vabariigi Rahvuskomitee

    Märtsis moodustati lääneliitlastele orienteerunud põrandaalune organisatsioon.

  • Punaarmee jõudis Narva jõeni

  • Period: to

    Nõukogude väe pommirünnakud

    Pommirünnakud hävitasid Narva kesklinna ja jätsid peavarjuta paljud Tallinna elanikud.

  • Sakslased lahkuvad, uus valitsus

    Sakslased said käsu Mandri-Eestist lahkuda. Samal ajal nimetati ametisse uus Eesti Vabariigi valitsus, peaministriks sai Otto Tief.

  • Eestlaste pagemine

    Punaarmee oli selleks ajaks vallutanud Narva, Võru, Tartu, Tallinna, Pärnu ja Viljandi. Paljud eestlased põgenesid Rootsi ja Saksamaale. Hiljem tuli ka põgenike teine laine, kui liiguti edasi USA-sse, Kanadasse jne.
  • Period: to

    Lahingutegevus Lääne-Eesti saartel

  • Punaarmee hõivab Ruhnu saare.

    Lääne-Eesti saarestiku hõivamisega oli kogu Eesti taas Punaarmee poolt okupeeritud.