Eesti iseseisvumine

Eesti laulud

Period: Jun 17, 1978 to Aug 25, 1988

Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1988 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud sündmusi, mille eesmärk oli uutmine, avalikustamine, Isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta.

Fosforiidisõda

Jun 19, 1987

Fosforiidisõja laiaulatuslik vastasseis oli üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV liidu võimete vastu. Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne-Virumaa alad).

MRP-AEG

Aug 15, 1987

Organisatsioon, mille eesmärgiks oli Molotovi-Ribbentropi Pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärjede ligviteerimine. Korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. aurgust Tallinnas Hirveparkgis poliitiline meeleavaldus.L. Parek oli üks mitmest MRP-AEG koostajatest.

Hirvepargi miiting

Aug 23, 1987

Esimene rahva omaalgatuslik poliitiline meeleavaldus okupeeritud Eestis, mille eesmärgiks oli nõuda avalikult Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning pakti tagajärgede likvideerimist.

Isemajandav Eesti

Nov 26, 1987

Ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama IME majandusprogrammi. IME kaugemaks sihiks ooli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. IME leidis ühiskonnas lal'ialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslike majandusreformide kava koostamisele. Isemajandav Eesti ehk IME ajalehes Edasi ilmunud Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artiklis välja pakutud majandusprogrammi idee.

Eesti Muinsuskaitse Selts

Dec 12, 1987

Esimene demokraatlikeele põhimõtetele tungiv massiorganisatsioon. Eesmärk oli eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja teabe levitamine.EMS-il on üle Eesti 53 algüksust tuhatkonna liikmega (2006). Selle esimehed on olnud Trivimi Velliste (1987–1991), Jaan Tamm (1991–1993), Mart Aru (1993–2000), Priit Herodes (2000–2006), Jaan Tamm (2006– ), aseesimehed Priit Herodes ja Helle Solnask, auesimees Trivimi Velliste.

Tartu rahu aastapäeva tähistamine

Feb 2, 1988

Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.
Kuna Ukraina oli Tartu rahulepingu sõlmimise ajal, enne Nõukogude Liidu moodustamist, formaalselt iseseisev sotsialistlik nõukogude vabariik, tuli ka temaga opteerumisküsimuste lahendamiseks sõlmida vastav leping.

Eesti vabariigi aastapäeva tähistamine

Feb 24, 1988

Avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. 24. veebruar on Eesti rahvuspüha ja iseseisvuspäev.

Loomeliitude ühispleenum

Apr 20, 1988

Loomeliitude kultuurinõukogu oli kutsunud pleenumi tööst osa võtma EKP Keskkomitee büroo selle täies koosseisus. Pleenumil olid kohal Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees Matti Pedak, EKP Tallinna Linnakomitee esimene sekretär Enn-Arno Sillari ning külalised Läti loomingulistest liitudest. Tegemist oli kinnise üritusega, kuhu pääses vaid kutse ja isikuttõendava dokumendiga.

Interliikumine

Period: Apr 24, 1988 to Aug 25, 1991

Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Eestimaa Rahvarinde moodustamine ja üldine poliitilise olukorra muutumine tekitas 1988. aasta kevadel ja suvel nõukogudemeelsete hulgas rahulolematust ja meelepaha.

Meeleavaldus lauluväljakul

Jun 17, 1988

Üldlaulupidu, mida maailmasõjast hoolimata korraldati, jäi siiski toimumata. Nõukogude okupatsiooni tingimustes peeti 10 pidu.

Rahvarinne

Jul 18, 1988

Eestimaa Rahvarinne (ERR), ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. Kuidas rakendada kodanikualgatust, avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine – Rahvarinne.

Suveräänsusdeklaratsioon

Nov 16, 1988

Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.Deklaratsiooni kohaselt kuulub Eesti NSV-le tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil, Eesti NSV suveräänsus on terviklik ja jagamatu ning Eesti NSV edasine staatus NSV Liidus peab olema määratud liidulepinguga.

Eesti lipp Pika Hermani tippu

Feb 24, 1989

Eesti lipp võeti Pikast Hermannist maha pärast juunipööret 21. juunil 1940. Järgmisel päeval heisati küll sinimustvalge uuesti, kuid selle kõrvale pandi lehvima punalipp. Eesti lipp eemaldati tornist 27. juulil 1940.
Saksa okupatsiooni vägede lahkudes tõmmati veel Eesti lipp korraks lehvima, kuid see asendati Nõukogude vägede Tallinna jõudmisel 22. septembril 1944 punaplaguga. Taas tõusis sinimustvalge Pika Hermanni tippu Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1989.

Balti kett

Aug 23, 1989

1. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades niinimetatud Balti keti. Balti keti organiseerijaid süüdistati natsionalistliku hüsteeria üleskruvimises ja hoiatati, et kui neil õnnestub oma eesmärke saavutada, võiksid tagajärjed Balti rahvastele olla katastroofilised: nende eluvõimelisus võib sattuda küsimärgi alla.

Keeleseadus

Period: Oct 1, 1989 to Oct 30, 1989

1. – 2. oktoobril peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. 30. oktoobril ilmus keeleseaduse eelnõ

Eesti kongress

Mar 9, 1990

Algkoosseisu kuulus 499 hääleõiguslikku liiget ja 43 Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejate seast valitud sõnaõiguslikku liiget.Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi, Eesti Komitee. Selle esimeheks sai Tunne Kelam. Eesti Kongressi eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine tema seadusliku kodanikkonna poolt õigusliku järjepidevuse alusel.

Üleminekuperiood

Mar 30, 1990

Üleminekuperiood oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt 1990. aasta kevadel välja kuulutatud periood, mille lõppeesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine iseseisva riigina.

Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest

Aug 20, 1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991. aastal kell 23.02 Eesti Vabariigi Ülemnõukogus. Sama dokumendiga moodustati Põhiseaduslik Assamblee.

NSVL tunnustas Eesti Vabariiki

Sep 6, 1991

1. novembril peetud ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul kinnitati ENSV konstitutsiooniparandused ja Eesti NSV suveräänsuse deklaratsioon. 26. novembril võttis NSVL Ülemnõukogu vastu seadluse "16. novembril 1988 vastuvõetud Eesti NSV seaduse "Muudatuse ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses)" ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni "Eesti NSV suveräänsusest" mittevastavuse kohta NSV Liidu konstitutsiooni ja NSV Liidu seadustega".

ENSV ÜN valimised

Period: Apr 4, 1992 to Mar 29, 1992

1. aprillil valis Ülemnõukogu Eesti NSV valitsuse esimehe – peaministri ametisse Edgar Savisaare. Savisaar sai ülesande moodustada Eesti NSV valitsus. Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis alustas tööd 29. märtsil. Presiidiumi esimeheks valiti Arnold Rüütel, asetäitjateks Marju Lauristin ja Viktor Andrejev.

Rahareform

May 11, 1992

1. aasta Eesti rahareform oli rahareform 1992. aastal, millega Eesti Vabariik võttis rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni.Rahavahetus toimus 20. juunist kuni 22. juunini 1992.

Uus põhiseadus

Jun 28, 1992

Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseadus on Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. See võeti vastu rahvahääletusel 28. juunil 1992 ja jõustus 29. juulil 1992. Vastu võetud rahvahääletusel 28. juunil 1992.a. ja jõustunud 29. juulil 1992.

Eestist lahkuvad võõrasväed

Aug 31, 1992

Iseseisvuse lõplikul kindlustamisel oli äärmiselt oluline okupatsiooniarmee lahkumine ja Eestis asuvate sõjaväebaaside likvideerimine. 1992. aasta septembris viibis Eesti territooriumil ligikaudu 40 000 Vene armee sõdurit, kelle valduses oli umbes 2% riigi territooriumist. Võõrvägede väljaviimist toetasid rahvusvahelised organisatsioonid ja avalikkus.

Riigikogu valimised

Sep 15, 1992

1. aasta Riigikogu valimised olid Riigikogu seitsmenda koosseisu valimised, mis toimusid 20. septembril 1992. Ehkki Eesti põhiseadus näeb ette, et Riigikogu valitakse 4 aastaks, valiti toona see erandkorras vaid 3 aastaks (samuti valiti president vaid 4 aastaks 5 asemel).Mart Laar Isikumandaat

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei

Sep 20, 1992

Esimene poliitilise erakonnana ERSP. Loodi kuna Eestis oli vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim.1992. aasta Riigikogu valimistel sai ERSP 10 saadikukohta ning moodustas valitsuskoalitsiooni koos Rahvusliku Koonderakonna ga Isamaa ning Mõõdukatega. ERSP-le kuulus uues valitsuses (Mart Laari esimene valitsus) siseministri portfell (Lagle Parek, hiljem Heiki Arike).

Euroopa Nõukogu täisliige

Apr 11, 1993

Edaspidi ühinesid nõukoguga teised Euroopa riigid. Eesti ühines koos Leedu ja Sloveeniaga 14. mail 1993, misjärel nõukogus oli 29 liiget. Pärast Montenegro ühinemist 11. mail 2007 on nõukogus 47 liikmesmaad. Euroopa riikidest ei kuulu sellesse üksnes Kasahstan, Valgevene ja Vatikan ning mõned üldiselt tunnustamata piirkonnad.

Kultuurautonoomia

Jun 8, 1993

Kultuurautonoomia- rahvusvähemuse omavalitsusliku organiseerimise vorm, mis annab talle õiguse iseregulatiivseks kultuuritegevuseks, ilma et riigiorganid sellesse sekkuksid, ja tagab rahvusrühma püsimise ning arengu. Kultuurautonoomia tähtsaimad tunnused on kultuuromavalitsusasutuste olemasolu, rahvusvähemuskeelne asjaajamine ja kooliharidus. Selle järjepidevust kehastab praegune keeleseadus.

NATO liige

Mar 24, 2004

Aastatepikkune töö NATO liikmelisuse suunal päädis sellega, et 2002. aasta novembris toimunud Praha tippkohtumisel esitati Eestile ametlik kutse liitumisläbirääkimistele. Läbirääkimised toimusid 2003. aasta jaanuarist märtsini ning märtsil allkirjastasid NATO liikmesriigid Brüsselis uute liikmesriikide, sealhulgas Eesti, Põhja-Atlandi lepinguga liitumise protokollid.Riigikogu ratifitseeris lepingu koos kõigi selle lisadega Aprillil toimus Brüsselis seitsme uue liitumise pidulik tseremoonia.

Euroopa Liidu liige

May 1, 2004

Eesti esitas ametliku taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks 1995. aastal, kuid alles 1998. aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ning 2003. aastal viidi läbi refrendum, misjärel 1. mail 2004 sai Eestist koos üheksa muu riigiga Euroopa Liidu liige. Eesti poolelt andsid lepingule allkirjad president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland.
25. novembril 1995 allkirjastas Eesti peaminister Tiit Vähi avalduse, milles taotleti Eesti vastuvõtmist Euroopa Liitu.