-
Revolutsioon
Vastuolu kiiresti areneva kapitalismi ja absolutistliku feodaal-pärisorjusliku ühiskonnakorra vahel. Vene-Jaapani sõda 1904-1905.
Sündmused: 16. oktoober Uue turu miiting. 17. oktoobri manifest - parteide loomine. -
Period: to
I Maailmasõda
1916 oli Vene majandus kokku varisenud - kriis igas eluvaldkonnas. -
Veebruarirevolutsioon
AV määras Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska. Autonoomianõue. 30. märts AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Tekkis ka Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. -
Oktoobripööre
Viktor Kingissepp võttis Poskalt Toompeal võimu üle. Võimu võtmiseks oli moodustatud Sõja-Revolutsioonikomitee.
15. (28) november - Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis. -
Iseseisvuse väljakuulutamine
- veebruaril algas Saksa vägede pealetung. 19. veebruaril moodustas Maapäeva Vanematekogu erakorraliste volitustega Päästekomitee. Esimest korda 23. veebruaril Pärnus Endla teatri rõdult, 24. veebruar 1918 - Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas, Ajutise Valitsuse moodustamine. 25. veebruar - 11. november saksa okupatsioon. 11. november - 21. november - Eesti Ajutine Valitsus võtab sakslastelt võimu üle.
-
Period: to
Eesti Vabariik
Tuli esimest korda Eesti lipp välja. K.Päts sai Eesti esimeseks presidendiks. Vaikiv ajastu. Riigipöör. K.Pätsi poliitika. -
Period: to
Saksa okupatsioon
Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnustanud, vaid kehtestas siin terrorirežiimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki. Saksa okupatsioon ja plaanid siin Saksamaale alluvat vasallriiki rajada varisesid kokku tänu Saksamaa lüüasaamistele läänerindel 1918.a. suvel ning Saksamaale alanud Novembrirevolutsioonile. -
Period: to
Vabadussõda
- november 1918. november - detsember 1919 - punaste edu. Jaan 1919 murrang - algab eestlaste pealetung. Aprilli algul Asutava Kogu valimised - 23. aprill kogunes Estonias - Maaseadus ja põhiseadus. Landeswehri sõda juunis. 23. juuni Võnnu lahing. Ulmanis tagasi võimule. Kurss rahuläbirääkimistele septembris Pihkvas - katkestati Entente'i nõudmisel. Rahuläbirääkimised detsembris Tartus - 3. jaanuar 1920 - relvarahu, 2. veebruar 1920 Tartu rahu.
-
Vaikiv ajastu
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1934.
Liialt sagedased valitsuskriisid ja valitsuste vahetumised.
Rahva rahulolematus seniste poliitikute ja nende tegude.
Vabadussõdalaste liikumise teke. -
Pätsi poliitika 1930-ndate teisel poolel
Kolmanda põhiseaduse võttis vastu ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu. Kolmas põhiseadus hakkas kehtima 1938.a. alguses. Vastavalt sellele põhiseadusele Riigikogu jagunes kaheks kojaks: Alamkoda ehk Riigivolikogu (80 liiget) ja Ülemkoda ehk Riiginõukogu (40 liiget). 1938.a. viidi läbi ka presidendi valimised. K. Pätsi kõrval teisi kandidaate polnud, siis sai ta Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. -
Riigipööre
Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord; arreteeriti vapside liidreid; keelustati nende organisatsioon; alustati puhastust riigiaparaadis; Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riiki valitseti riigivanema dekreetide alusel. "Vaikiv ajastu".
kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. -
Iseseisvuse kaotamine
Molotov-Ribbentropi pakt. MRP (ka Hitleri-Stalini pakt) jättis Eesti NSV Liidu mõjusfääri.
1939.a. 1. septembril alustas Saksamaa Poola vastast sõjategevust. Septembri teisel poolel hakkas MRP-d ellu viima ka NSV Liit. 28.septembril 1939.a. surus Eestile peale kasutades baaside lepingut. -
Period: to
II Maailmasõda
Ülemaailmne sõda. MRP, Juunipööre, nõukogude okupatsioon, ETRL, anneksioon. 14. juuni 1941 küüditamine. 22. juuni 1941 - Saksa- NSVL sõda. Saksa okupatsioon august 1941- september 1944. -
Period: to
Baasideajastu
Eesti muutus sellel perioodil piiratud iseseisvusega riigiks, Pätsi eestvedamisel tehti sise- ja välispoliitikas kõik selleks, et NSVL-i mitte häirida oma tegevusega. Sellesse perioodi jäi ka Umsiedlung ehk peamiselt baltisakslaste ümberasumine Eestist Saksamaale (14000 inimest). -
Juunipööre Eestis
NSVL okupeeris oma vägedega Eesti. Toodi sisse täiendavad väeüksused; blokeeriti sadamad; võeti kontrolli alla Tallinn ja nõuti eraisikutelt relvade loovutamist. Sisuliselt tähendasid NSVL-i sellised sammud Eesti Vabariigi faktilist lõppu. 21. juunil 1940. a. toimusid NSV Liidu mahitusel ja sõjalise kaitse all Tallinnas ja teistes linnades meeleavaldused. NSV Liidule meelepärase koosseisuga ja valdavalt kommunistidest koosnev Riigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. -
Taasiseseisvumiskatse
Nimetas iseseisva Eesti Vabariigi viimane peaminister J.Uluots ametisse Otto Tief'i valitsuse ning uus valitsus deklareeris oma erapooletust käivas sõjas. 22. septembril 1944.a. jõudsid Tallinnasse esimesed nõukogude üksused, kelle eest Tief'i valitsus oli sunnitud põgenema Läänemaale, kus hakati otsima võimalusi Rootsi põgenemiseks. Seega luhtus ka katse Eesti taasiseseisvumiseks. -
Gorbatšovi reformide algus ja uus ärkamisaeg
Valiti NLKP KK peasekretäriks M.Gorbatšov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse majanduslikku ning sesi- ja välispoliitilisse kriisi. Seega vajas riik seniste vanameelsete ja reformide vastaste gerontokraatide asemele reformaatorit, kes tooks riigi kriisist välja. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatšov perestroika ehk senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ja täiustamise. Gorbatšov vajas kindlustamiseks ka glasnot'is ehk avalikustamist. Uus ärkamisaeg. -
Fosforiidikampaania
Rahva esmakordne aktiviseerumine seoses NSVL keskvõimude kavaga hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse. -
Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi
Seniste teisitimõtlejate algatusel loodud poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks oli MRP avalikustamine ning selle tagajärgede likvideerimine. MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. -
Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon
Ajalehes "Edasi" ilmunud ettepanek viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha. Ettepaneku autorid olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. IME ettepanek sai hiljem ENSV majanduspoliitika aluseks. -
Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamine
EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon.
Eesmärkideks on Eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. -
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamine
MRP-AEG-st välja kasvanud ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Partile alternatiivne partei Eestis.
EMS-I ja ERSP poolt organiseeritakse esimest korda nõukogude okupatsiooni tingimustes avalikud Tartu rahu aastapäeva ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamised. -
Period: to
Laulev revolutsioon
See on poeetiline neimtus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündumsed. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatšovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele. -
Loominguliste liitude ühispleenum
Kritiseeriti seniste ENSV valitsejate tegevust ning isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist jne. -
Rahvarinde (RR) loomine
RR-st kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. -
Võimuvahetus EKP juhtkonnas
EKP senise esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitus vähendada tekkinud pingeid ning rahva kasvanud rahulolematust senise vanameelse Eesti NSV valitsuse ja EKP juhtkonna vastu. Moskva lootis sellega radikaliseeruma kippuvat ning võimude kontrolli alt väljuda võivat rahvaliikumist maha rahustada. -
Suveräänsusdeklaratsioon
ENSV Ülemnõukogu võttis vastu. Sellega kuulutati Eestis vastu võetud seadused ülimuslikeks ülekiiduliste seaduste ja määruste ees. NSV Liidu keskvõimu ja Eesti suhete aluseks pidi saama liiduleping. Järgmise aasta alguses kuulutas Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks (keeleseadus); 24. veebruar iseseisvuspäevaks ning asendati senine ENSV lipp sini-must-valge rahvuslipuga. -
Balti kett
Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon; osalejaid ~600 km-s inimketis ~2 miljonit. Üritusel nõuti MRP avalikustamist; selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka väölismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. -
Eesti Kongressi valimised
Selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kus oli eelmisel aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise . Viimasel hetkel ühinesid Eesti Kongressi valimistega ka RR ja EKP rahvuslikult meelestatud osa. Eesti Kongressi omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. -
Eesti NSV Ülemnõukogu valimised
Valimised peeti enam-vähem demokraatlikena. Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. Loodetud tihedat koostööd peamiselt iseseisvusliikumise radikaalsemat tiiba esindava Eesti Komitee ja mõõdukama Ülemnõukogu ning valituse vahel ei tekkinud. -
Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi
Pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mai alguses lõpetati Ülemnõukogu otsusega Eesti NSV hümni, lipu ja vapi kasutamine ja võeti tarvitusele Eesti Vabariigi nimetus. Otsustati, et Eestis on jõus vaid tema seadused. -
Period: to
Pingete suurenemine Balti liiduvabariikides
Aktiveerusid impeeriumimeelsed jõud ka Eestis eneses- iseseisvusmise vastased korraldasid iseseisvusvastaseid meeleavaldusi. Moska eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda. NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. Majanuslangus. -
Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses
Selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning välistas seega ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. -
NSV Liidus toimub nn. augustiputš
- -21. august. Riigipöördekatse millega NSV Liidu lagunemist ära hoida püüdvad jõud moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee; panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatšovi koduaresti ja kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra; keelasid miitingud, streigis ja meeleavaldused.
-
Eesti iseseisvumist hakkavad tunnustama välisriigid
Esimesena Island ja seejärel ka paljud suurriigid (k.a. Venemaa/B. Jeltsin). 6. septembril tunnustas Eesti iseseisvust ka NSV Liit. -
EV Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta
Keerulises olukorras suutsid iseseisvusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku leppida- lisaks iseseisvumise taastamise otsusele taotleti ka rahvusvahelist tunnustust ning uue põhiseaduse moodustamiseks otsustati moodustada võrdsetel alustel Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee. -
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tulemused
Juunis kinnitati uus Põhiseadusliku Assamblee poolt vastu võetud põhiseadus rahvahääletusel; vastavalt uuele EV põhiseadusele toimusid 1992.a.septembris presidendi ja Riigikogu valimised- nende põhjal sai esimeseks taasiseseisvunud EV presidendiks L.Meri ning valitsusjuhiks M.Laar. Riigikogu valimiste järel lõpetas oma tegevuse ka Eesti Kongress. Tuli juunis ka oma raha (Eesti kroon). -
Juulileping
Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel sõlmitud juulilepingute alusel lahkusid Eesti pinnalt ka viimased võõrväed ning likvideeriti Venemaa sõjaväebaasid (1994.a. 31.august). See sündmus tähistas ka ühtlasi lõplikku tähist Eesti taasiseseisvumisel. Siiski on Eesti-vene suhteid pingestanud piiriprobleem ning Venemaa suurriiklik poliitika oma lähinaabrite suhtes.